Erinevus lehekülje "Paks Margareeta" redaktsioonide vahel

Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati [[Hollandi bastionidesüsteem]]i järgi<ref>[http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html Fortifikatsioon]</ref> [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kolmanda uuendamise käigus [[1518]]–[[1529]]. Praeguse nime sai torn [[1842]]. aastal, enne seda nimetati lihtsalt "uueks torniks". Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.
 
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4.4-64–6.5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud [[suurtükk]]idele, neljas ja viies olid aga [[masikulii]]korrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega.
 
Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast [[Stoltingi torn]]ini.
 
Aastatel [[1640-]]–[[1650]] rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette [[Hornbastion]]. [[16. sajandisajand]]i lõpul rekonstrueeriti Hornbastion - Suure Rannavärava bastioniks ning on tänaseni säilinud, mattes endasse Paksu Margareeta alaosa. [[1683-]]–[[1704]] rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn – algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega.
 
Torn kohaldati [[1830. aastad|1830. aastatel]] [[vangla]]ks, [[1884]]. aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4korruselineneljakorruseline paekivist[[paekivi]]st vangla abihoone, mis oli ka esimene algselt vanglaks mõeldud hoone Tallinnas (praegu [[Eesti Meremuuseum]]) ja. [[1902]]. aastal likvideeriti seal seni asunud Margareeta vangimaja tarbeks rajatud kapsaaed ja prügi mahapaneku koht [[Margareeta aed|Margareeta aias]] ehk [[Suure Rannavärava bastionibastion]]i lähedal asunud vangimaja tarbeks rajatud kapsaaed ja prügila ja rajati vanakraami ehk "täiturg".
[[Pilt:Paks Margareeta 1917. aastal.jpg|left|pisi|Paks Margareeta 1917. aastal]]
Paks Margareeta suurtükitorn jäi ka pärast Tallinna Venemaa maakindluste nimekitrjastnimekirjast väljaarvamist Insenerikorpuse valdusse ning seda kasutati vanglana. [[1917]]. aasta [[märtsirevolutsioon]]i ajal vangla süüdati ja seal asunud poliitvangid vabastati.
[[Pilt:Paks Margareeta, 1930.jpg|pisi|Paks Margareeta, 1930ndail aastail]]
Aastatel [[1918-]]–[[1922]] oli suurtükitorn [[Kaitseministeerium|Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]]i; 1922-1922–[[1923]] [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeerium]]i ja 1923-1923–[[1932]] [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Teedeministeerium]]i valduses.
 
1930. aastatel kavandati kuni selle ajani tühjalt ja korrastamata seisvasse torni [[Tallinna Ajaloomuuseum]]i. ja [[1938-40]]–[[1940]] rekonstrueeriti vangla abihoone ning eesväravahoone [[Tallinna Linnamuuseum|Linnamuuseum]]i ruumideks.
 
Aastatel [[1978-]]–[[1980]] rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks ning. Paksus Margareetas paiknevad [[Eesti Meremuuseum]]imeremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid.
 
== Viited ==