Kaubamärk: erinevus redaktsioonide vahel

Kaubamärgi ainuõigus kehtib tavaliselt teatud kaupade ja/või teenuste suhtes (erandiks võib olla [[üldtuntud kaubamärk]]). Kaubad ja teenused on jaotatud 45 klassi märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise [[Nizza klassifikatsioon]]i alusel <ref>[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=1090&wa_id_key= Märkide registreerimisel kasutatav kaupade ja teenuste rahvusvaheline (Nizza) klassifikatsioon]</ref>, kus on 34 kauba- ja 11 teenusklassi. Selle süsteemi eesmärk on täpsustada ja piirata kaubamärgi kui [[intellektuaalomand]]i objekti ainuõiguse ulatust vastavalt kaubamärgi tegelikule kasutusalale ja ühtlustada klassifitseerimine üle kogu maailma.

* [[sõnamärk|sõnamärgid]] – koosnevad ainult tähtedest ja/või numbritest

Esimesteks kaubamärgikasutajateks peetakse [[Rooma impeerium]]i mõõgaseppi. Esimesed kirjad mõõgateramikel pärinevad Rooma keisririigi ajast (I-VI–V saj.sajand p. Kr.pKr) ja piirduvad enamasti mõõgasepa nimega, näiteks RANVICUS <ref>Jaak Mäll: [http://www.postimees.ee/leht/96/04/12/kultuur.htm] Jaak Mäll "Kui mõõgad kõnelevad..."] Postimees. (Kultuur.), 12.04.1996 </ref>. Selliseid märgiseid võib pidada kaubamärkideks, kuna relvasepp vastutas isiklikult oma toodangu kvaliteedi eest ja mõõga ostjal oli võimalik teha valik mõõgasepa nimest lähtuvalt.

Üks tähelepanuväärselt kaua kasutusel olnud kaubamärk on [[Löwenbräu]]. Selle kaubamärgi all õlut tootev Müncheni[[München]]i pruulikoda asutati tõenäoliselt 1383. aastal. [[Löwenbräu]] nime on esmakordselt mainitud 1746. a.aastal Müncheni maksuregistris. Teine õlle kaubamärk – [[Stella Artois]] – pärineb aastast 1717, kui Belgias Leuvenis[[Leuven]]is asuva Den Horeni pruulikoja meister Sebastianus Artois andis sellele oma nime.

* [[Ühendkuningriik]]

Bass Brewery esitas 01.01.1876 kombineeritud kaubamärgi „BASS & Co’s PALE ALE“ õlle tähistamiseks, mis oli esimene 1875. a.aasta kaubamärgiseaduse alusel registreeritud kaubamärk ja kehtib siiani <ref> [http://www.tmview.europa.eu/tmview/welcome.html?language=et] Andmebaas ''TMView'' ]</ref>. Eestis registreeriti sama kaubamärk 30.12. detsembril 1921 ja see kehtis kuni 077.12 1941detsembrini 1941<ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1-3301–330, lk 168, ERA.916.5.2425 </ref>.

* [[USA]]

J.P.Tolman Company <ref> [http://www.samsonrope.com/index.cfm?page=29] www.samsonrope.com] 08.04.2012 </ref> esitas 07.047. aprillil 1884 kombineeritud kaubamärgi „SAMSON“ nööride ja köite tähistamiseks, mis kehtib siiani <ref> [http://tess2.uspto.gov/bin/gate.exe?f=searchss&state=4004:r385j9.1.1] USA kaubamärkide andmebaas </ref>.

Ajavahemikul 1919-19401919–1940 registreeriti Eesti [[Patendiamet]]isPatendiametis 6587 kaubamärki. Esimene neist oli kaubamärk PEOLEO koos linnu kujutisega „puust mänguasjade ja saabaste“ suhtesosas, mille omanikud olid Paul Epler ja Richard Kivit [[Tartu]]stTartust (esitatud 22.03.1919, „tunnistuse väljaandmise päev“ 02.04.1919, kehtis kuni 27.03.1929) <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1-3301–330, lk 1, ERA.916.5.2425 </ref>. Registreerimisel kasutati siis seitsmeklassilist kaupade klassifikatsiooni (praegu on kauba- ja teenusklasse 45). Vanim siiani kehitv Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk on SINGER, mis esitati [[Patendiamet]]issepatendiametisse 22.04. aprillil 1921 õmblusmasinate suhtes (toonane omanik oli „The Singer Manufacturing Co, New York, America“) <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1-3301–330, lk 40, ERA.916.5.2425 </ref>. Vanim tänapäevani vastu pidanud Eesti kaubamärk on Kalevi eelkäija [[Kawe]], mille tunnistus anti välja 12.07. juulil 1921 Šokolaadivabrik Kawe nimele šokolaadi tähistamiseks. Kummalisel kombel oli ka viimane enne nõukogude okupatsiooni registreeritud Eesti päritoluga kaubamärk Šokolaadi- ja kompvekitööstuse Kawe märk ŠOKOLIIT kaupade „karameel tahvlite kujul“ tähistamiseks (esitatud 16.04.1940, tunnistus välja antud 24.08.1940, oleks pidanud kehtima kuni 24.08.1950). Enamik viimastest 1940.a. aastal esitatud kaubamärkidest kuuluvad Saksa taotlejatele <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album, ERA.916.5.2441 </ref>.

Peale taasiseseisvumist jätkati registreeringu numbrite järjekorda sealt, kus see oli 1940. aastal katkestatud <ref>[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=382&wa_object_id=1&wa_id_key=] Patendiamet </ref>. Esimesena sai registreeritud Patendibüroo TURVAJA OÜ kaubamärk <ref> [http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=891&wa_object_id=1&wa_id_key=] Patendiameti kaubamärkide andmebaas </ref>.

Mõisteid mark, ''[[brandbränd]]'' ja [[logo]] kasutatakse tihti kaubamärgi tähenduses. See ei ole täpne, kuna kaubamärk võib koosneda sõnast, tähtedest, numbritest, allkirjast, etiketist, mustrist, juhtlausest, värvikombinatsioonist, kauba või pakendi originaalsest kujust, helist, lõhnast, liigutusest või nende kombinatsioonist, mida on võimalik graafiliselt kujutada ja mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Seega on kaubamärk laiem mõiste kui mark või [[logo]]. Mõiste ''[[brand]]'' (mille kohta kahjuks ei leidu täpset eestikeelset vastet) on kaubamärgi tähendusest edasi arenenud ja hõlmab ka toote, teenuse või ettevõtte isikupära. Seda saab määratleda ettekujutusega, mis tarbijal või tulevasel kliendil on toote, teenuse või ettevõtte suhtes tekkinud ja mis ei piirdu üksnes teatud tähise või tähiste kombinatsiooniga.

Populaarne kaubamärk võib muutuda kaupu või teenuseid kirjeldavaks ja ei võimalda enam eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Kui selline kaubamärk muutub kauba või teenuse nimetuse sünonüümiks, on see muutunud üldnimetuseks (''Generic Trademark'' <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Genericized_trademark]</ref>) ja kaubamärgiomanikul ei pruugi enam õnnestuda selle tähise kasutamise ainuõigust maksma panna. Näiteks sellised sõnad nagu TEFLON, LYCRA ja ASPIRIN võivad mõjuvad kaupa kirjeldavatena, kuigi need on registreeritud kaubamärgid, millel ei olnud algselt kirjeldavat tähendust <ref>[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=891&wa_object_id=1&wa_id_key=]</ref> . Kaubamärk ASPIRIN registreeriti Eestis esmakordselt 11.10.1921 "farmatsätiliste produktide“ osas (omanik Friedrich Bayer & Ko) <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1-3301–330, lk 100, ERA.916.5.2425 </ref>. Ka sõna THERMOS võeti kunagi kasutusele kaubamärgina. Kaubamärk ETERNIT muutus Eestis teatud ehitusmaterjali sünonüümiks nõukogude perioodil ja pärast Eesti taasiseseisvumist see sõna kaubamärgina õiguskaitset ei saanud, kuigi paljudes riikides on see registreeritud kaubamärk <ref>[http://www.tmview.europa.eu/tmview/welcome.html?language=et]</ref>.

{{viited|2}}