Kaubamärk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
03jansa (arutelu | kaastöö)
03jansa (arutelu | kaastöö)
36. rida:
== Ajalugu ==
 
Esimesteks kaubamärgikasutajateks peetakse [[Rooma impeeriumiimpeerium]]i mõõgaseppi. Esimesed kirjad mõõgateramikel pärinevad Rooma keisririigi ajast (I-V saj. p. Kr.) ja piirduvad enamasti mõõgasepa nimega, näiteks RANVICUS <ref> [http://www.postimees.ee/leht/96/04/12/kultuur.htm] Jaak Mäll "Kui mõõgad kõnelevad..." Postimees. Kultuur.12.04.1996 </ref>. Selliseid märgiseid võib pidada kaubamärkideks, kuna relvasepp vastutas isiklikult oma toodangu kvaliteedi eest ja mõõga ostjal oli võimalik teha valik mõõgasepa nimest lähtuvalt.
 
Üks tähelepanuväärselt kaua kasutusel olnud kaubamärk on [[Löwenbräu]]. Selle kaubamärgi all õlut tootev Müncheni pruulikoda asutati tõenäoliselt 1383. aastal. [[Löwenbräu]] nime on esmakordselt mainitud 1746. a. Müncheni maksuregistris. Teine õlle kaubamärk – [[Stella Artois]] – pärineb aastast 1717, kui Belgias Leuvenis asuva Den Horeni pruulikoja meister Sebastianus Artois andis sellele oma nime.
 
=== Vanimad registreeritud kaubamärgid ===
* [[Ühendkuningriik]]
Bass Brewery esitas 01.01.1876 kombineeritud kaubamärgi „BASS & Co’s PALE ALE“ õlle osastähistamiseks, mis oli esimene 1875. a. kaubamärgiseaduse alusel registreeritud kaubamärk ja kehtib siiani <ref> [http://www.tmview.europa.eu/tmview/welcome.html?language=et] Andmebaas ''TMView'' </ref>. Eestis registreeriti sama kaubamärk 30.12.1921 ja see kehtis kuni 07.12 1941 <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1-330, lk 168, ERA.916.5.2425 </ref>.
* [[USA]]
J.P.Tolman Company <ref> [http://www.samsonrope.com/index.cfm?page=29] www.samsonrope.com 08.04.2012 </ref> esitas 07.04.1884 kombineeritud kaubamärgi „SAMSON“ nööride ja köite osastähistamiseks, mis kehtib siiani <ref> [http://tess2.uspto.gov/bin/gate.exe?f=searchss&state=4004:r385j9.1.1] USA kaubamärkide andmebaas </ref>.
* Eesti
Ajavahemikul 1919-1940 registreeriti Eesti Patendiametis[[Patendiamet]]is 6587 kaubamärki. Esimene neist oli kaubamärk PEOLEO koos linnu kujutisega „puust mänguasjade ja saabaste“ osassuhtes, mille omanikud olid Paul Epler ja Richard Kivit Tartust[[Tartu]]st (esitatud 22.03.1919, „tunnistuse väljaandmise päev“ 02.04.1919, kehtis kuni 27.03.1929) <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1-330, lk 1, ERA.916.5.2425 </ref>. Registreerimisel kasutati siis seitsmeklassilist kaupade klassifikatsiooni (praegu on kauba- ja teenusklasse 45). Vanim siiani kehitv Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk on SINGER, mis esitati patendiametisse[[Patendiamet]]isse 22.04.1921 õmblusmasinate osassuhtes (toonane omanik oli „The Singer Manufacturing Co, New York, America“) <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1-330, lk 40, ERA.916.5.2425 </ref>. Vanim tänapäevani vastu pidanud Eesti kaubamärk on Kalevi eelkäija [[Kawe]], mille tunnistus anti välja 12.07.1921 Šokolaadivabrik Kawe nimele šokolaadi osastähistamiseks. Kummalisel kombel oli ka viimane enne nõukogude okupatsiooni registreeritud Eesti päritoluga kaubamärk Šokolaadi- ja kompvekitööstuse Kawe märk ŠOKOLIIT kaupade „karameel tahvlite kujul“ osastähistamiseks (esitatud 16.04.1940, tunnistus välja antud 24.08.1940, oleks pidanud kehtima kuni 24.08.1950). Enamik viimastest 1940.a. esitatud kaubamärkidest kuuluvad Saksa taotlejatele <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album, ERA.916.5.2441 </ref>.
 
Peale taasiseseisvumist jätkati registreeringu numbrite järjekorda sealt, kus see oli 1940. aastal katkestatud <ref>[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=382&wa_object_id=1&wa_id_key=] Patendiamet </ref>. Esimesena sai registreeritud Patendibüroo TURVAJA OÜ kaubamärk <ref> [http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=891&wa_object_id=1&wa_id_key=] Patendiameti kaubamärkide andmebaas </ref>.
 
== Kaubamärgiteadlikkuse tasandid ==