Kaubamärk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
03jansa (arutelu | kaastöö)
03jansa (arutelu | kaastöö)
11. rida:
== Põhikontseptsioon ==
 
Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba või teenuse pakkuja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. Teisiti öeldes täidavad kaubamärgid kauba või teenuse pakkuja identifitseerimise otstarvet. Ainult sellise otstarbega kaubamärgi kasutamist loetakse õiguspäraseks kasutamiseks [[kaubamärgiseadus]]e<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011004 Kehtiva kaubamärgiseaduse terviktekst]</ref> mõistes (sts.t, et näiteks kaupa või teenust kirjeldava tähise kasutamist ei loeta kaubamärgi kasutamiseks). Registreeritud kaubamärk annab selle kasutamiseks ainuõiguse, mida saab vajaduse korral [[kohtumenetlus]]e abil maksma panna.
 
Kaubamärgi ainuõigus kehtib tavaliselt teatud kaupade ja/või teenuste osassuhtes (erandiks võib olla [[üldtuntud kaubamärk]]). Kaubad ja teenused on jaotatud 45 klassi märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise ([[Nizza) klassifikatsiooniklassifikatsioon]]i alusel <ref>[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=1090&wa_id_key= Märkide registreerimisel kasutatav kaupade ja teenuste rahvusvaheline (Nizza) klassifikatsioon]</ref>, kus on 34 kauba- ja 11 teenusklassi. Selle süsteemi eesmärk on täpsustada ja piirata kaubamärgi kui intellektuaalomandi[[intellektuaalomand]]i objekti ainuõiguse ulatust vastavalt kaubamärgi tegelikule kasutusalale ja ühtlustada klassifitseerimine üle kogu maailma.
 
== Kaubamärkide liigitus ==