|
<big>'''Autotööstus'''</big> (inglise keeles ''Automotive industry'') - disainib, arendab, toodab, turustab ja müüb mootorsõidukeid. See on üks maailma kõige tähtsamaid majandussektoreid tulu põhjal.
Mõiste ''autotööstus'' ei sisalda neid tööstuseid, mis tegelevad autodega peale nende kohale toimetamist kliendile. Nendeks on autotöökojad ja bensiinijaamad.
== Ajalugu ==
Esimene praktiline mootorsõiduk bensiinimootoriga ehitati 1885 Karl Benz´i poolt Mannheimis Saksamaal. Benz´ile anti tema sõiduki eest patent 29 jaanuaril 1886. Ta alustas esimest autotootmist 1889, mis oli pärast seda kui tema naine, Bertha Benz, tõestas esimese pika reisiga augustis 1888, et hobuseta vanker on täiesti kasutuskõlblik igapäevaseks kasutamiseks. Alates 2008. aastast mäletatakse seda sündmust mälestusmärgiga, mis on pühendatud Bertha Benzile.
Augusti alguses 1888, ilma abikaasa teadmiseta, Bertha Benz koos oma poegadega Richardi ja Eugeniga, kes olid 14 ja 15 aastat vanad, sõitsid ühe Benz´i alles konstrueeritud patent – mootorvaguniga Mannheimist Pforzheimi ning sellega sai temast esimene inimene, kes sõitis mootorsõidukiga pika maa. Vahemaa oli umbes 104 km. Enne seda olid tehtavad reisid väga lühikesed.
Kuigi peamine reisi põhjus oli külastada oma ema oli Bertha Benzil ka teine motiiv: näidata oma hiilgavale mehele – kes ei tahtnud mõeldagi oma leiutise turundusele – et mootorsõiduk või muutuda finantsiliseks õnnestumiseks, kui selle kasulikkust näidata üldsusele.
Oma teekonnal lahendas ta mitmeid probleeme. Ta pidi leidma toorbensiini, lahusti, mis oli kättesaadav ainult apteegist, et kasutada seda kütusena. Tänu sellele sai siiani eksisteerinud Stad-Apotheke ´ist (linna apteek) maailma esimene bensiinijaam. Lisaks pidi üks sepp aitama tal parandada ketti Bruchsal´is. Piduri hõõrdkatted vahetati välja Bauschlott`is ning Bertha Benz ise kasutas ühte pikka sirget juukseklambrit, et puhastada kütusetoru, mis oli ummistunud ja sukapaela, et isoleerida juhe.
Bertha ja ta pojad lahkusid Mannheimist umbes koidikul ja jõudsid Pforzheimi veidi peale videvikku. Oma edukast kohale jõudmisest andsid ta Karlile teada telegrammiga. Tagasi sõitu alustasid nad kolm päeva hiljem.
Mootorsõiduki tõttu ehmusid mitmed inimesed nende teel ning tänu sellele sai nende reis väga palju avalikku tähelepanu – nagu ta oligi lootnud. Sõit oli Karl Benz´i jaoks väga abistav, sest nii sai ta teha sõidukile mitmeid täiendusi, kui ta naine teatas talle, mis teepeal oli juhtunud. Samas andis Bertha ka uusi ning tähtsaid soovitusi nagu lisakäigu paigaldamine ülesmäkke sõiduks oli samuti tema idee.
Aastal 1889, Gottlieb Daimer ja Wilhelm Mayback Stuttgart´ist, disainisid sõiduki nullist, mitte ei kasutanud selleks hobuvankrit, millele oli lisatud mootor. Neid peetakse esimese mootorratta – Daimler Reitwageni leiutajateks 1885. 1882. aastal itaallane Enrico Bernardi patentis 0,024 hobujõulise 122 cc ühe silindriline bensiini mootor. Ta mahutas selle oma lapse kolmerattalisele, muutes selle vähemalt esimese auto ja mootorratta kandidaadiks. 1892 suurendas Bernardi kolmerattalist nii, et see suutis kanda kahte täiskasvanut.
Aastani 2005 juhtis USA maailma autotootmist. 1929. Aastaks oli maailmas kasutusel 32,028,500 mootorsõidukit ja USA autotööstus oli neist 90% tootnud. Sel ajal oli USA-s üks auto 4,87 inimesele. 2006 aastal Jaapan napilt ületas USA-d tootmises ja hoidis oma kohta kuni 2009 aastani. Sealt edasi juhtis tootmist Hiina 13,8 miljoniga. 2010 aastal tootis Hiina 18,3 miljonit, mis on peaaegu kaks korda nii palju kui tootis Jaapan (9,6 miljonit). USA on aga kolmandal kohal oma 7,8 miljoniga.
| 