Kaubamärk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
13. rida:
Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba või teenuse pakkuja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. Teisiti öeldes täidavad kaubamärgid kauba või teenuse pakkuja identifitseerimise otstarvet. Ainult sellise otstarbega kaubamärgi kasutamist loetakse õiguspäraseks kasutamiseks [[kaubamärgiseadus]]e<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011004 Kehtiva kaubamärgiseaduse terviktekst]</ref> mõistes (st, et näiteks kaupa või teenust kirjeldava tähise kasutamist ei loeta kaubamärgi kasutamiseks). Registreeritud kaubamärk annab selle kasutamiseks ainuõiguse, mida saab vajaduse korral [[kohtumenetlus]]e abil maksma panna.
Kaubamärgi ainuõigus kehtib tavaliselt teatud kaupade ja/või teenuste osas (erandiks võib olla üldtuntud kaubamärk). Kaubad ja teenused on jaotatud 45 klassi märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise (Nizza) klassifikatsiooni alusel <ref>[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=1090&wa_id_key=]</ref>, kus on 34 kauba- ja 11 teenusklassi. Selle süsteemi eesmärk on täpsustada ja piirata kaubamärgi kui intellektuaalomandi objekti ainuõiguse ulatust vastavalt kaubamärgi tegelikule kasutusalale ja ühtlustada klassifitseerimine üle kogu maailma.
== Kaubamärkide liigitus ==
38. rida:
Esimesteks kaubamärgikasutajateks peetakse Rooma impeeriumi mõõgaseppi. Esimesed kirjad mõõgateramikel pärinevad Rooma keisririigi ajast (I-V saj. p. Kr.) ja piirduvad enamasti mõõgasepa nimega, näiteks RANVICUS <ref> [http://www.postimees.ee/leht/96/04/12/kultuur.htm] Jaak Mäll "Kui mõõgad kõnelevad..." Postimees. Kultuur.12.04.1996 </ref>. Selliseid märgiseid võib pidada kaubamärkideks, kuna relvasepp vastutas isiklikult oma toodangu kvaliteedi eest ja mõõga ostjal oli võimalik teha valik mõõgasepa nimest lähtuvalt.
Üks tähelepanuväärselt kaua kasutusel olnud kaubamärk on Löwenbräu. Selle kaubamärgi all õlut tootev Müncheni pruulikoda asutati tõenäoliselt 1383. aastal. Löwenbräu nime on esmakordselt mainitud 1746. a. Müncheni maksuregistris
=== Vanimad registreeritud kaubamärgid ===
* Ühendkuningriik
Bass Brewery esitas 01.01.1876 kombineeritud kaubamärgi „BASS & Co’s PALE ALE“ õlle osas, mis oli esimene 1875. a. kaubamärgiseaduse alusel registreeritud kaubamärk
* USA
J.P.Tolman Company <ref> [http://www.samsonrope.com/index.cfm?page=29] www.samsonrope.com 08.04.2012 </ref> esitas 07.04.1884 kombineeritud kaubamärgi „SAMSON“ nööride ja köite osas, mis kehtib siiani <ref> [http://tess2.uspto.gov/bin/gate.exe?f=searchss&state=4004:r385j9.1.1] USA kaubamärkide andmebaas </ref>.
48. rida:
Ajavahemikul 1919-1940 registreeriti Eesti Patendiametis 6587 kaubamärki. Esimene neist oli kaubamärk PEOLEO koos linnu kujutisega „puust mänguasjade ja saabaste“ osas, mille omanikud olid Paul Epler ja Richard Kivit Tartust (esitatud 22.03.1919, „tunnistuse väljaandmise päev“ 02.04.1919, kehtis kuni 27.03.1929) <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1-330, lk 1, ERA.916.5.2425 </ref>. Registreerimisel kasutati siis seitsmeklassilist kaupade klassifikatsiooni (praegu on kauba- ja teenusklasse 45). Vanim siiani kehitv Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk on SINGER, mis esitati patendiametisse 22.04.1921 õmblusmasinate osas (toonane omanik oli „The Singer Manufacturing Co, New York, America“) <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album 1-330, lk 40, ERA.916.5.2425 </ref>. Vanim tänapäevani vastu pidanud Eesti kaubamärk on Kalevi eelkäija Kawe, mille tunnistus anti välja 12.07.1921 Šokolaadivabrik Kawe nimele šokolaadi osas. Kummalisel kombel oli ka viimane enne nõukogude okupatsiooni registreeritud Eesti päritoluga kaubamärk Šokolaadi- ja kompvekitööstuse Kawe märk ŠOKOLIIT kaupade „karameel tahvlite kujul“ osas (esitatud 16.04.1940, tunnistus välja antud 24.08.1940, oleks pidanud kehtima kuni 24.08.1950). Enamik viimastest 1940.a. esitatud kaubamärkidest kuuluvad Saksa taotlejatele <ref> Riigiarhiiv Kaubamärkide album, ERA.916.5.2441 </ref>.
Peale taasiseseisvumist jätkati registreeringu numbrite järjekorda sealt, kus see oli 1940. aastal katkestatud <ref>[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=382&wa_object_id=1&wa_id_key=]</ref>. Esimesena sai registreeritud Patendibüroo TURVAJA OÜ kaubamärk <ref> [http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=891&wa_object_id=1&wa_id_key=] Patendiameti kaubamärkide andmebaas </ref>.
== Kaubamärgiteadlikkuse tasandid ==
56. rida:
* kaubamärgi eelistamine
* kaubamärgi püsiv eelistamine ehk [[kaubamärgitruudus]], mille puhul eelistatakse ühe kindla kaubamärgiga tähistatud tooteid ka juhul, kui teiste kaubamärkidega tähistatud analoogsed tooted on mingid omadused soodsamad (odavam hind, teistsugused mõõtmed jms).
== Hoiatustähis ==
64. rida ⟶ 65. rida:
== Oskussõnavara ==
Mõisteid mark, ''[[brand]]'' ja [[logo]] kasutatakse tihti kaubamärgi tähenduses. See ei ole täpne, kuna kaubamärk võib koosneda sõnast, tähtedest, numbritest, allkirjast, etiketist, mustrist, juhtlausest, värvikombinatsioonist, kauba või pakendi originaalsest kujust, helist, lõhnast, liigutusest või nende kombinatsioonist, mida on võimalik graafiliselt kujutada ja mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Seega on kaubamärk laiem mõiste kui mark või [[logo]]. Mõiste ''[[brand]]'' (mille kohta kahjuks ei leidu täpset eestikeelset vastet) on kaubamärgi tähendusest edasi arenenud ja hõlmab ka toote, teenuse või ettevõtte isikupära. Seda saab määratleda ettekujutusega, mis tarbijal või tulevasel kliendil on toote, teenuse või ettevõtte suhtes tekkinud ja mis ei piirdu üksnes teatud tähise või tähiste kombinatsiooniga
Eestis kaubamärkide suhtes tõenäoliselt kõige sagedamini väärkasutatud termin on patenteerimine. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse. [[Patent]] on dokument, mis tõendab autorsust, prioriteeti ja patendiomaniku ainuõigust [[leiutis]]ele <ref>[http://mt.legaltext.ee/esterm/]</ref>. Seega puudutab termin [[patentimine]] üksnes [[leiutis]]i, mitte teisi intellektuaalomandi liike.
Populaarne kaubamärk võib muutuda kaupu või teenuseid kirjeldavaks ja ei võimalda enam eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise omast. Kui selline kaubamärk muutub kauba või teenuse nimetuse sünonüümiks, on see muutunud üldnimetuseks (''Generic Trademark''
== Õiguskaitse ==
84. rida ⟶ 85. rida:
Eesti [[Patendiamet]]ile esitatud kaubamärgitaotlusele tehakse patendiametis ekspertiis, mille käigus Patendiamet kontrollib, kas kaubamärk vastab kaubamärgiseaduse sätetele. Ekspertiisi tulemusena teeb Patendiamet kas kaubamärgi registreerimise otsuse või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsuse. Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui taotleja ei ole kõrvaldanud kaubamärgiseaduses nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid, mis ilmnesid ekspertiisi käigus. Eesti Patendiametis kaubamärgi registreerimine annab sellele õiguskaitse Eesti Vabariigi territooriumil.
Patendiameti ekspertiisiotsuse suhtes võib taotleja esitada kaebuse [[tööstusomandi apellatsioonikomisjon|tööstusomandi apellatsioonikomisjonile]]<ref>[http://www.just.ee/toak]</ref> kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates.
Registreeritud kaubamärgi kehtivusaeg võib teoreetiliselt olla lõputult pikk, s.t see sõltub kaubamärgiomaniku soovist pikendada iga kümneaastase perioodi järel kaubamärgi kehtivust. Iga kümneaastase perioodi jooksul peab kaubamärgiomanik tasuma Patendiametile määratud suuruses riigilõivu vastava registritoimingu eest.
99. rida ⟶ 100. rida:
* mis oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi või omaduste suhtes;
* mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
* mis sisaldab lippu, vappi või muud sümbolit, mis on kaitstud <ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24616 Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni]</ref> artikli 6ter alusel või mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga, ja puudub pädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba;
* mille taotus on esitanud pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt;
* mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase kasutamise geograafilise tähise kaitse seaduses <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011002]</ref> sätestatu järgi;
* mille kasutamine on keelatud muu seaduse või rahvusvahelise lepingu järgi;
* mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks (s.t identne märk ei saa identsete kaupade/teenuste osas kaitset isegi mitte varasema märgi omaniku nõusolekul);
108. rida ⟶ 109. rida:
* mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse enne kaubamärgi õiguskaise alguse kuupäeva kantud ärinimega, kui tegevusala, mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada ja puudub varasema ärinime omaniku nõusolek;
* mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega, kui kaubad, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada, kuuluvad meditsiinivaldkonda ja puudub ravimpreparaadi müügiloa omaniku nõusolek;
* mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele, või muud varasemat õigust <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011004]</ref>.
== Eristusvõime ==
115. rida ⟶ 116. rida:
Üldjuhul on eristusvõimelised:
* tehissõnast või -sõnadest koosnevad tähised. Näiteks sõnal KODAK (omanik EASTMAN KODAK COMPANY) ei olnud tähendust enne kui see kaubamärgina kasutusele võeti <ref>[http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/5BE2F4AD105FD1EBC22579DE00561DF4?OpenDocument&Eesti%20]</ref>.
* suvalisest sõnast või suvalistest sõnadest koosnevad tähised, s.t kaubamärk koosneb keeles olemasolevast sõnast või sõnadest, mida kasutatakse tähenduseta kontekstis. Nendel sõnadel on sõnaraamatus antud tähendus, kuid neid kasutatakse seoses kaupade või teenustega, millel ei ole seost selle tähendusega. Näiteks kaubamärk APPLE, mille tähendus on õun ja mida kasutatakse arvutite tähistamiseks (omanik Apple Computer, Inc.) <ref>[http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/B7E56F903DA0B427C22579DE00565ADC?OpenDocument&Eesti]</ref>.
* viitavad tähised, mis vihjavad kauba või teenuse liigile, kvaliteedile või muule omadusele, aga ei kirjelda neid omadusi otseselt ja nõuavad selle omaduse äratundmiseks tarbijalt kujutlusvõimet. Viitavad kaubamärgid käivitavad tarbija tajumis- ja kujutlusvõime. Näiteks kaubamärk VÕRQUTAJA arvutivõrkude paigaldus- ja hooldusteenuste tähistamiseks (omanikud Võrqtaja Kohtvõrgud OÜ ja OÜ Vöödiline Võrqtaja) <ref>[http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/52A244BBD3E6594FC22579DE0057697A?OpenDocument&Eesti]</ref>.
Üldjuhul ei ole eristusvõimelised:
141. rida ⟶ 142. rida:
Kaubamärgi õiguskaitset tuleb alal hoida tegeliku kasutamise teel. Kui märki ei kasutata teatud ajavahemiku jooksul, tavaliselt viie aasta jooksul peale registreerimist, võib asjast huvitatud isik taotleda kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist.
== Vaata ka ==
163. rida ⟶ 161. rida:
==Välislingid==
{{vikisõnaraamatus}}
*[http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=943
*[http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf
*[http://www.just.ee/toak
== Allikad ==
174. rida ⟶ 172. rida:
[[Kategooria:Kaubamärgid| ]]
<!-- interwiki -->
| |||