Viru rinne: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
| pilt =
| pildiallkiri =
| aeg = [[28. november]] [[1918]] – [[19. jaanuar]] [[1919]]<br>1919. aasta oktoober - 1920. aasta jaanuar
| koht = [[Põhja-Eesti|Põhja-]], [[Kesk-Eesti|Kesk-]] ja [[Ida-Eesti]]
| koordinaadid =
| kaart =
19. rida:
| väejuht1 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Johan Laidoner]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksander Tõnisson]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Otto Heinze]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gustav Jonson]]<br>[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|border|25x15px|Balti pataljon]] [[Constantin von Weiss]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Walter Cowan]]
| väejuht2 =[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Jukums Vācietis]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Dmitri Nadjožnõi]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[ Fjodor Raskolnikov]]<br> [[Pilt:Flag of CWP of Estonia.png|border|25x15px|Eesti Töörahva Kommuun]] [[Jaan Anvelt]]
| jõud1 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[1. Diviis]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[4. Üksik Jalaväepataljon|4. polk]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[5. Jalaväerügement|5. polk]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ratsarügement|Ratsapolk]]<br>[[Pilt:Flag{{Riigi of the German Empire.svgikoon|border|25x15px|Balti pataljon]]Eesti}} [[Balti pataljon]]<br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Georgi Bibikov|Bibikovi]] eskadron<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Briti kergristlejaeskaader
| jõud2 = [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinne]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[6. Kütidiviis]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] 46. Kütipolk<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] 47. Kütipolk <br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[1. Eesti kommunistlik kergesuurtükiväedivisjon]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Eesti raskepatarei]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Voldemar Puss|V. Pussi]] madruste dessantsalk<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]]F. Trofimovi marsirood<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Balti laevastik]]
| kaotused1 =
| kaotused2 =
26. rida:
{{Mall:Vabadussõja lahingud}}
}}
'''Viru rinne''' oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas [[Põhja-Eesti|Põhja-]], [[Kesk-Eesti|Kesk-]] ja [[Ida-Eesti]]s, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] ning [[Eesti Töörahva Kommuun]]i väeosade vahel.
[[Pilt:Vabadussõda.jpg|pisi|Lahingutegevus 1918-1919. aastal Viru ja Pihkva rindel]]
 
==Lahingutegevuse ja sõja algus==
1918. aasta 11. novembril 1918 alistussõlmiti [[Saksa keisririik|Saksamaa]] kaotusega [[Esimene maailmasõda|EsimeseEsimeses maailmasõjamaailmasõjas]] tulemusena [[Antant|Antandile]] [[Compiegne'i vaherahu]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i juhitud [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]u., 16.ettekäändena novembrilAntante andispoolt [[Punaarmee]]seatud ülemjuhatajavaherahu [[Jukumstingimus, Vācietis]]et käsukõik alustadaSaksamaa taganevatepoolt saksaendise vägedeVenemaa järelkeisririigi pealetungi laialdasel rindel [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Ukraina]]ni, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidestterritooriumil [[Saksa keisririigi armee]]ga. 28. novembril tungis Punaarmee kahe [[diviisokupatsioon]]i jõududegaajal (kokkusõlmitud 12 000 meest) üle Eesti piiri [[Narva]]s<ref>[[Karl Kimmel]] [[Vabadusrist|VR II/3]], [http://kultuur.elu.ee/ke487_kimmel.htm "Koolipoisist kuperjanovlaseks"], Kultuur jalepingud Elu</ref>tühistatakse.
 
1918. aasta 15. novembril saatis Nõukogude Venemaa [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend|sõjavägede ülemjuhataja]] [[Jukums Vācietis]] ja SRN liikmed telegrammi [[Jaroslavl]]is asunud [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] juhatajale [[Dmitri Parski]]le, [[Petrograd]]i [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] komandörile ning telegrammi koopia Moskvasse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehele V. [[Lenin]]ile № ''259/Ш'', milles viidates "kujunenud poliitilisele olukorrale anti korraldus koheselt hõivata Pihkva ja Narva".
 
1918. aasta 17. novembril andis [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] juhataja [[Dmitri Nadjožnõi]] ja [[Revolutsiooniline Sõjanõukogu]] korralduse ''Parempoolse lahingupiirkonna'' [[6. Kütidiviis]]i jõude kasutades hõivata Narva linn, viia eelväeosad joonele [[Auvere raudteejaam|Korffi (Auvere) raudteejaam]] - [[Narva jõgi]].
 
1918. aasta 22. novembril pani [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]] pani toime esimese katse vallutada Jaanilinna ja Narvat, kuid linnas asunud [[Saksa]] väed lõid [[Kulgu lahing]]u käigus rünnaku tagasi.
 
1918. aasta 28. novembril vallutas Punaarmee [[Jaanilinn]]a ja tungis üle Eesti piiri [[Narva]]s.
 
===Sündmuste kronoloogia 1918. aastal===
*[[22. november]] – [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]] pani toime esimese katse vallutada Narvat. Rinnet hoidnud [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigiSaksa]] väed lõid rünnaku tagasi ([[Kulgu lahing]]).
*[[28. november]] – NõukogudePunaarmee väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast [[Narva lahing (1918)|vastupanu]] andsid sakslased korralduse linnast lahkuda. [[Aleksander Tõnisson|A. Tõnisson]]i juhtimisel lahkusid ka eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast.
*28. november – toimus Vabadussõja esimene [[lahing]] [[Joala]] küla põldudel ([[Joala lahing]]).
*28. november – toimus 586 meheline [[Balti laevastik]]u [[dessant]] [[Voldemar Puss|V. Pussi]] juhtimisel [[Narva-JõesuusseJõesuu]]sse, millest võtsid osa [[Balti laevastik]]u ristleja [[Oleg (ristleja)|Oleg]], hävitaja [[Metki]] ja kolm transpordilaeva ([[Narva-Jõesuu dessant]]).
*[[29. november]] – Eesti bolševikud kuulutas Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i.
*6. detsember – Punaarmee [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]]i väeosad alustasid pealetungi [[Tallinn]]a suunal.
46. rida ⟶ 54. rida:
*[[16. detsember]] – [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] – 6. Kütidiviisi väeosad vallutasid [[Rakvere]].
*[[24. detsember]] – [[Tapa]] loovutatati 7. armee, 6. Kütidiviisi punavägedele.
*[[26. detsember]] – [[Aegna]] saare juures toimunud merelahingus langes vene [[hävitaja]] "Spartak" ja Nõukogude Venemaa merejõudude juhataja asetäitja [[Fjodor Raskolnikov]] vangi Suurbritannia laevastik kätte, kes kinkis laeva Eesti mereväele. Laeva kasutati pärast ümbernimetamist [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] sõjalaeva "[[Vambola (miiniristleja)|Vambola]]na".
*[[27. detsember]] – [[Keri tuletorn]]i lähedal toimunud merelahingus langes vene hävitaja "Avtroil" vangi Suurbritannia laevastiku kätte, kes kinkis sõjalaeva [[Eesti merevägi|Eesti mereväele]] ja see sai nimeks "[[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]]".
*31. detsember – [[Punaarmee]] oli vallutanud ja [[Eesti Töörahva Kommuun|okupeerinud]] ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.
*[[31. detsember]] – [[Tallinn]]a saabusid esimesed [[soome vabatahtlikud]] major [[Martin Ekström]]i juhtimisel
64. rida ⟶ 72. rida:
*[[17. jaanuar|17.]]–[[18. jaanuar]] – toimus [[Utria dessant]].
*[[18. jaanuar]] – Soome vabatahtlikud vallutasid tagasi Narva.
==Narva lahing==
Punaarmee 7. armee 6. kütidiviisi Narva alla koondatud väed jaotusid 2 väegruppi: (suunaga Narvale) parempoolseks Jamburgi kolonniks ja vasakpoolseks Oudova kolonniks.
{{Vaata|Narva lahing (1918)}}
{{pooleli}}