Ulpianus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}
'''Domitius Ulpianus''' oli silmapaistav rooma jurist ([[170]]-[[228]]), kes oli pärit [[Süüria]]st.
 
Ta oli ''[[asessor]]'' ''[[praefectus praetorio]]'' juures. ''Praefectus praetorio'' tollal oli [[Papinianus]]. Hiljem oli Ulpianus ''[[praefectus annonae]]'' - Rooma toiduvarude ülem, siis ''[[magister scrinium]]'' - imperaatori kantselei ülem, ja lõpuks ''[[praefectus praetorio]]''. Olles imperaatori pooldaja, ta suurel määral sai teda ka mõjutada. Sai surma sõdurite mässus.
 
[[Justinianuse koodeks]]is lisatakse Domitiuse nimele epiteedid ''summi ingenii vir'', ''vir prudentissimus''. 426. aasta seadusega ta oli arvatud 5 juristi hulka ([[Gaius (jurist)|Gaius]], Ulpianus, [[Papinianus]], [[Iulius Paulus]] ja [[Herennius Modestinus]]), kelle ''responsa'' oli kohtunikutele kohustuslik. ''[[Digesta]]des'' on väga palju Ulpianuse osasid. Nende kogus (2462) moodustab umbes 1/3 kogu ''[[Pandekt]]ist''.
 
Eetilised ja filosoofilised küsimused oli tollal väga populaarsed ning nende mõju on näha ka Ulpianuse töödes. Tema määratles õigust kui "õiglasuse ja headuse kunsti". Tema jaotab õigust 3 osaks: ''ius naturale'' (puudutab kõike elusolendeid), ''ius gentium'' (puudutab vaid inimesi) ja ''ius civile'' (puudutab vaid poliitikat). Ulpianuse järgi õiguse jaotamise aluseks (avalik- ja tsiviilõiguseks) on huve (''utilia'') arusaam. Kõik, mis kaldub riigi huvi poole, esindab ''ad statum rei Romanae'' - kuulub avalikusesse; kõik, mis kaldub ''ad singulorum utilitatem'' poole - eraõigusesse.
 
 
Ulpianus ei pooldanud orjust - tema nimetas igat inimest kogu ''orbis terrarum''<nowiki>'</nowiki>i kodanikuks.
 
Ulpianus tunnistas enesetapjate testamente ("''ut quidam philosophi in ea causa sunt ut testamenta eorum valent''").