Bedřich Smetana: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Leibur (arutelu | kaastöö)
Leibur (arutelu | kaastöö)
43. rida:
===Orkestrimuusika===
 
Rahulolematu oma esimese suureulatusliku orkestritööga, D-duur [[1848]]. aasta avamäng<ref>Large, p. 46</ref>, õppis Smetana passaaže [[Beethoven]]ilt, [[Mendelssohn]]ilt, [[Weber]]ilt ja [[Berlioz]]ilt, enne oma [[1853]]. aasta "Võiduka Sümfoonia" komponeerimist.<ref name=Ottlov7>{{cite encyclopedia|last= Ottlová|first=, Marta|title=. Smetana, Bedrich|encyclopedia=. Entsüklopeedias Grove Music Online, ed.(toimetaja Laura Macy|url=, http://www.oxfordmusiconline.com/public/|accessdate=}}) (Section 7)</ref> Teos võeti [[1860]]. aastal [[Göteborg]]is hästi vastu <ref>Large, p. 108</ref> ning redigeeritud versiooni teosest esitati [[1882]]. aastal [[Praha]]s, ilma alapealkirjata "võidukas", Adolf Čechi taktikepi all.<ref name=Ottlov7 /> Nüüd on teost mõnikord nimetatud ka "Pidulikuks Sümfooniaks".
 
Smetana külastas Liszti Weimaris [[1857]]. aasta suvel, kus ta kuulis viimase "Fausti Sümfooniat" ja "Ideaale". See põhjustas muutusi ka Smetana orkestrimuusikas. Need tööd andsid vastused Smetana mitmetele kompositsiooniprobleemidele seoses orkestrimuusika struktuuridega. See võimaldas Smetanal kirjutada kolm Göteborgi sümfoonilist poeemi ("Richard III", "Wallensteini laager" ja "Hakon Jarl")<ref name=Ottlov7 />. Need olid teosed, mis muutsid Smetana salongimuusika heliloojast modernseks neo-romantikuks.<ref name=Ottlov7 />