Rõuged: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[ImagePilt:Child with Smallpox Bangladesh.jpg|thumbpisi|Rõugetega nakatunud tüdruk, Bangladesh 1973.]]'''Rõuged''' oli viirushaigus, mis on unikaalne inimestele. Rõugeid põhjustaspõhjustab kaks [[viirused|viirust]]: ''Variola major'' ja ''Variola minor''.<ref name=Sherris>{{cite book | author = Ryan KJ, Ray CG (editors) | title = Sherris Medical Microbiology | edition = 4th | pages = 525–8 | publisher = McGraw Hill | year = 2004 |isbn = 0838585299 }}</ref> Haigus on tuntud ka [[ladina keel|ladina keelsete]] nimedega '''''Variola''''' või '''''Variola vera''''', mis on tuletised ladina keelsest sõnast ''varius'', mis tähendab "täpiline", või sõnast ''varus'',mis tähendab "vistrik". Terminit "rõuged" kasutati esmalt 15. sajandil Euroopas, et eristada variolat [[süüfilis|süüfilisest]].<ref name=Barquet>{{cite journal |author=Barquet N, Domingo P |title=Smallpox: the triumph over the most terrible of the ministers of death |url= http://www.annals.org/cgi/content/full/127/8_Part_1/635|journal=Ann. Intern. Med. |volume=127 |issue=8 Pt 1 |pages=635–42 |date=15 October 1997|pmid=9341063 |doi=10.1059/0003-4819-127-8_Part_1-199710150-00010 |doi_brokendate=2010-03-07 }}</ref> Viimane teadaolev loomulik rõugejuhtum (''Variola minor'') diagnoositi 26. oktoobril 1977.
 
Rõuged asuvad väikestes naha, suu ja kurgu [[veresoon|veresoontes]]. Nahal tekib iseloomulik makulo-papuloosne lööve ja hiljem kõrgemad vedelikuga täidetud villid. ''V. major'' tekitab tõsisema haiguse, millel on 30–35% [[suremus]]. ''V. minor'' tekitab kergema vormiga haiguse, mis tapab umbes 1% nakatunutest.<ref name=Behbehani_1983>{{cite journal |author=Behbehani AM |title=The smallpox story: life and death of an old disease |journal=Microbiol Rev |volume=47 |issue=4 |pages=455–509 |date=1 December 1983|pmid=6319980 |pmc=281588 |url=http://mmbr.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=6319980 }}</ref><ref name=AFIP/> ''V. majori'' hilisem tühistus on omapärased armid, tihtipeale näol, mida esineb umbes 65–85% ellujäänutest.<ref>{{cite journal |authorname=Jezek Z, "Hardjotanojo W, Rangaraj AG |title=Facial scarring after varicella. A comparison with variola major and variola minor |journal=Am. J. Epidemiol. |volume=114 |issue=6 |pages=798–803 |year=1981 |pmid=7315828 }}<"/ref> Vähem tuntud tühistused, umbes 2–5% juhtudest, on sarvkesta haavandi ja armistumise tõttu pimedaks jäämine ning osteomüeliidi põhjustatud jäsemete väärarengud.
 
Usutakse, et rõuged ilmusid [[rahvastik|rahvastikku]] umbes 10,000 aastat e.m.a.<ref name=Barquet/> Kõige varasem tõend rõugedest on Egiptuse vaarao Ramses V muumialt leitud pustuloosse lööve.<ref name=Ramses>{{cite web|last=Hopkins |first=Donald|title=Ramses V:Earliest known victim?|url=http://whqlibdoc.who.int/smallpox/WH_5_1980_p22.pdf|publisher=WHO|accessdate=6 July 2010}}</ref> See haigus tappis 18. sajandi lõpul umbes 400, 000 eurooplast aastas, k.a viis valitsevalt [[monarh|monarhi]]<ref name=Hays>J. N. Hays (2005). "''[http://books.google.com/books?id=GyE8Qt-kS1kC&pg=PA151&dq=&lr=&hl=en&cd=23#v=onepage&q=false Epidemics and pandemics: their impacts on human history]''". ABC-CLIO. p.151. ISBN 1851096582</ref> ja põhjustas kolmandiku kõikidest pimedaks jäämistest.<ref name=Behbehani_1983/><ref>"[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/bv.fcgi?rid=vacc.chapter.3 Smallpox and Vaccinia]". ''National Center for Biotechnology Information.''</ref> 20–60% nakatunutest ja üle 80% nakatunud lastest surid rõugetesse.<ref>{{cite journal |authorname="Riedel S |title=Edward Jenner and the history of smallpox and vaccination |pmc=1200696 |journal=Proc (Bayl Univ Med Cent) |volume=18 |issue=1 |pages=21–5 |year=2005 |pmid=16200144 }}<"/ref> 20. sajandil suri rõugete tõttu umbes 300- 500 miljonit inimest.<ref>{{cite book |authorname="Koplow, David A. |title=Smallpox: the fight to eradicate a global scourge |url=http:"//books.google.com/books/ucpress?vid=ISBN9780520242203|publisher=University of California Press |location=Berkeley |year=2003 |pages= |isbn=0-520-24220-3 }}</ref><ref>{{cite web |urlname=http://ucdavismagazine.ucdavis.edu/issues/su06/feature_1b.html |title=UC Davis Magazine, Summer 2006: Epidemics on the Horizon |accessdate=2008-01-03 |work=}} {{Dead link|date=October 2010|bot=H3llBot}}</ref><ref>[http://www."sciencedaily.com"/releases/2008/01/080131122956.htm How Poxviruses Such As Smallpox Evade The Immune System], ScienceDaily, February 1, 2008</ref> Isegi aastal 1967 suri [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i hinnangul 2 miljonit 15 miljonist nakatunust.<ref name=WHO_Factsheet>{{cite web | title=Smallpox | work=WHO Factsheet | url=http://www.who.int/mediacentre/factsheets/smallpox/en/ | accessdate=2007-09-22}}</ref>
 
Pärast ulatuslikke [[vaktsineerimine|vaktsineerimise]] kampaaniaid läbi 19. ja 20. sajandi, kinnitas Maailma Terviseorganisatsioon aastal 1979, et rõuged on likvideeritud.<ref name=WHO_Factsheet /> Rõuged on üks kahest hävitatud viirushaigusest, teine haigus, veiste katk, kuulutati likvideerituks 2011. aastal.<ref>{{cite journal | author name= De Cock KM | title = (Book Review) The Eradication of Smallpox: Edward Jenner and The First and Only Eradication of a Human Infectious Disease | url = http:"DeCock"//www.nature.com/nm/journal/v7/n1/full/nm0101_15b.html| journal = Nature Medicine | year = 2001 | volume = 7 | pages = 15–6 | doi = 10.1038/83283 | pmid = | last1 = De Cock | first1 =Kevin M. | issue = 1}}</ref><ref>{{cite journal |authorname="Tognotti E. |title=The eradication of smallpox, a success story for modern medicine and public health: What lessons for the future?|journal=J Infect Dev Ctries |volume=4 |issue=5 |pages=264–266 |year=2010 |month=June |pmid= 20539058|format=PDF |doi= |url=http:"//www.jidc.org/index.php/journal/article/view/1204/386}}</ref><ref>{{cite news | titlename='The world is free of "rinderpest' | url = http:"//mg.co.za/article/2011-05-25-the-world-is-free-of-rinderpest/ | work=The Mail and Guardian | date=2011-05-25}}</ref>
 
== Liigitus ==
 
Leidub kaht kliinilist vormi rõugeid. Variola major on tõsisem ja kõige levinum vorm, koos laialdasema lööbe ja kõrge palavikuga.Variola minor on vähem levinud ja on palju kergem haigus, mille ajalooline suremus on 1% või vähem.<ref name=FactSheet>{{cite web |url=http://www.bt.cdc.gov/agent/smallpox/overview/disease-facts.asp |title=CDC Smallpox |accessdate= 2007-12-26 |work=Smallpox Overview }}</ref> Subkliinilist (sümptomiteta) variola viirust on täheldatud, kuid see pole levinud.<ref name= PinkBook/> Lisaks on olemas vorm nimega ''variola sine eruptione'' (lööbeta rõuged) mida on tavaliselt märgatud vaktsineeritud inimestel. Sellele vormile on iseloomulik palavik, mis tekib pärast peiteaega, seda vormi saab kinnitada ainult antikeha uuringutega, harva ka pärast viiruse isolatsiooni.<ref name= PinkBook/>
 
 
== Tundemärgid ==
 
[[ImagePilt:Smallpox child.jpg|thumbpisi|Variola majoriga nakatunud laps]]
Haiguse peiteaeg alates nakatumisest kuni esimeste selgete haigustunnuste vahel on umbes 12 päeva. Variola majori sissehingamisel tungib viirus orofarüngeaalsesse (suu ja kurk) või hingamisteede limaskesta, kust liigub lähedalasuvasse lümfisõlme ja hakkab paljunema.
Algses kasvufaasis tundub, et viirus liigub rakust rakku, aga umbes 12 päeval algab haige rakkude lagunemine ja viirust leidub juba vereringes. Teine paljunemise laine leiab aset [[põrn|põrnas]], [[luuüdi|luuüdis]] ja lümfisõlmedes. Alg- või eelnähud on sarnased teiste viirushaigustega nagu [[gripp]] ja [[Tavaline nohu|nohu]]: palavik vähemalt 38,5°C, lihasvalu, halb enesetunne, peavalu ja masendus. Kuna haigusega on seotud [[seedekulgla]] esineb tihti iiveldust, oksendamist ja seljavalu. Esimene faas kestab tavaliselt 2–4 päeva. Kui möödunud on 12–15 päeva, siis ilmuvad esimesed visuaalsed märgid: väikesed punakad täpid suu, keele, suulae ja kurgu limaskestale, kehatemperatuur langeb peaaegu normaalsele tasemele. Need haiguskolded laienevad ja rebenevad kiiresti, vabastades suures koguses viirust sülge.<ref name= AFIP/>
 
Rõugete viirus ründab eelisjärjekorras naharakke, põhjustades iseloomulike vistrikke. 24–48 tundi pärast haiguskollete tekkimist limaskestadele, ilmub lööve. Tavaliselt ilmuvad vistrikud kõigepealt otsaette ja siis levivad kiiresti üle kogu näo ning seejärel üle kogu keha. Kogu protsess võtab aega umbes 24- 36 tundi, mille järel uusi kahjustusi ei ilmu.<ref name= AFIP/> Siinkohal võib variola major kulgeda väga erinevalt. Rao klassifikatsioonil põhinevalt võivad rõuged areneda nelja moodi: tavaliselt, muundunult, halvaloomuliselt (või lamedalt) ja veriselt.<ref> name="Rao, A. R. (1972). Smallpox. Bombay: Kothari Book Depot. {{Oclc|723806}}<"/ref> Ajalooliselt on rõugetesse suremus 30%, kuigi pahaloomuline ja verine vorm on tavaliselt surmavad.<ref name=eMedicine_Smallpox>{{cite web | author = Hogan CJ, Harchelroad F | title=CBRNE – Smallpox | work=eMedicine | url=http://www.emedicine.com/emerg/topic885.htm | accessdate=2006-09-23}}</ref>
 
=== Tavaline ===
 
90% või rohkem rõugete juhtumisest vaktsineerimata inimestel on tavalist tüüpi.<ref name= PinkBook/> Selle vormiga haigetel muutuvad vistrikud teisel päeval paapuliteks. Kolmandaks või neljandaks päevaks täituvad paapulid piimja vedelikuga, muutudes villideks. See vedelik muutub läbipaistmatuks ja sogaseks 24–48 tunni jooksul, jättes mulje nagu tegu oleks mädavillidega, kuigi tegelikult on nn. mädavillid täidetud rakuprahiga, mitte mädaga.<ref name= AFIP/>
 
Kuuendaks või seitsmendaks päevaks on kõik nahakahjustused muutunud mädavillideks. 7 kuni 10 päeval mädavillid küpsevad ning saavutavad oma maksimaalse suuruse. Mädavillid on teravalt kõrgendatud, tavaliselt ümmargused, puudutamisel pinges ja kindlad. Mädavillid on sügavalt juurdunud nahaaluskoesse, andes neile tunde, nagu oleks väike rant nahas. Teisel nädalal hakkab vedelik aeglaselt mädavillidest lekkima ja mädavillid hakkavad kokku kuivama, moodustades koorikud (või kärnad). 16–20 päeval moodustuvad kärnad üle kõigi kahjustuste, mis on hakanud kaduma, jättes alles depigmenteerunud armid.<ref name=training1>{{cite web |url=http://emergency.cdc.gov/agent/smallpox/training/overview/pdf/diseasemgmt.pdf |title=Smallpox Disease and Its Clinical Management |accessdate=2007-12-26 |format=PDF |work=From the training course titled "Smallpox: Disease, Prevention, and Intervention" (www.bt.cdc.gov/agent/smallpox/training/overview)}}</ref>
 
Tavaliselt toodavad rõuged diskreetse lööbe, kus mädavillid asetsevad nahal eraldi. Lööve on kõige tihedam näol ja tihedam jäsemetel kui kerel. Peopesadel ja jalataldadel on villid enamus juhtudel. Mõnikord liituvad villid, moodustades kokkuvalgunud lööbe, mis hakkab eraldama välimist kihti nahka aluseks olevalt lihalt. Patsiendid, kellel on kokkuvalgunud rõuged jäävad sageli haigeks ka pärast seda, kui kärnad on moodustunud üle kõigi kahjustuste. Ühel vaatlusel oli suremus kokkuvalgunud rõugetesse 62%. [18]<ref name= PinkBook/>
33. rida ⟶ 36. rida:
=== Halvaloomulised ===
 
Pahaloomulist tüüpi rõugetega(nimetatakse ka lame rõuged) jäävad kahjustused peaaegu tasapinnati nahaga, samal ajal kui tõstatatud villid moodustuvad nagu tavapärasel tüübil. Ei ole teada, miks mõnedel inimestel areneb selline tüüp. Ajalooliselt moodustas see 5% -10% juhtudest, enamik (72%) olid lapsed.<ref name= Fenner1>{{cite book |author=Fenner, Frank |title=Smallpox and Its Eradication (History of International Public Health, No. 6) |publisher=World Health Organization |location=Geneva |url= http://whqlibdoc.who.int/smallpox/9241561106.pdf |year=1988 |pages= |isbn=92-4-156110-6 |format=PDF}}</ref> Pahaloomuliste rõugetega kaasneb tõsine varajaste sümptomite faas, mis kestab 3–4 päeva, pikaajalise kõrge palavikuga ning raske [[baktereemia | baktereemiaga]].Lööve keelel ja suulael on ulatuslik. Nahakahjustused küpsevad aeglaselt, 7. või 8. päeval on nad lamedad ja näivad maetud nahka. Erinevalt tavalisest rõugete tüübist, sisaldavad villid vähe vedelikku, on puudutamisel pehmed ja sametised ning võivad sisaldada verejooksu. Pahaloomulised rõuged on peaaegu alati surmavad. <ref name= PinkBook/>
 
=== Verine ===
39. rida ⟶ 42. rida:
Verine on rõugete raske vorm, millega kaasneb ulatuslik verejooks nahka, limaskesta ja seedetrakti. See vorm tekib umbes 2% haigetel ja esines peamiselt täiskasvanutel.<ref name= PinkBook/> Veriste rõugetega nahal ei teki ville, nahk jääb sile. Selle asemel tekib verejooks naha alla, mis muudab naha ilme söestunuks ja mustaks,<ref name= PinkBook/> seetõttu on seda liiki haigus tuntud ka kui mustad rõuged.<ref name=PrestonNY/>
 
Verejooks ilmub teisel või kolmandal päeval, kui sub-konjunktiivi verejooks muudab silmavalged tumepunaseks. Verised rõuged toovad endaga kaasa ka tumeda punetusega [[petehhia]]d ja verejooksud [[põrn]]as, [[neerud]]es, [[kelme|serooskestas]], lihastes, harva südamekelmes, [[maks]]as, munandites, munasarjades ja põies. Surm saabub sageli ootamatult 5. ja 7. päeva vahel, kui ainult mõned ebaolulised nahakahjustused on nähtavad. Hilisem haiguse vorm esineb patsientidel, kes elavad 8–10 päeva. Verejooksud ilmuvad varajasel lööbelisel perioodil, lööve on lame ja ei arene kaugemale vesikulaarsest staadiumist.<ref name= PinkBook/>
Seda vormi rõugeid on täheldatud kuskil 3 kuni 25% surmaga lõppenud juhtudel. <ref name=eMedicine_Smallpox/> Verised rõuged on harilikult surmavad.<ref name= PinkBook/>
 
 
== Viited ==
{{Viited|2|allikad=
{{Reflist|30em}}
<ref name=Sherris>{{cite book | author = Ryan KJ, Ray CG (editors) | title = Sherris Medical Microbiology | edition = 4th | pages = 525–8 | publisher = McGraw Hill | year = 2004 |isbn = 0838585299 }}</ref>
<ref name=Barquet>{{cite journal |author=Barquet N, Domingo P |title=Smallpox: the triumph over the most terrible of the ministers of death |url= http://www.annals.org/cgi/content/full/127/8_Part_1/635|journal=Ann. Intern. Med. |volume=127 |issue=8 Pt 1 |pages=635–42 |date=15 October 1997|pmid=9341063 |doi=10.1059/0003-4819-127-8_Part_1-199710150-00010 |doi_brokendate=2010-03-07 }}</ref>
<ref name=Behbehani_1983>{{cite journal |author=Behbehani AM |title=The smallpox story: life and death of an old disease |journal=Microbiol Rev |volume=47 |issue=4 |pages=455–509 |date=1 December 1983|pmid=6319980 |pmc=281588 |url=http://mmbr.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=6319980 }}</ref>
<ref name="Hardjotanojo">{{cite journal |author=Jezek Z, Hardjotanojo W, Rangaraj AG |title=Facial scarring after varicella. A comparison with variola major and variola minor |journal=Am. J. Epidemiol. |volume=114 |issue=6 |pages=798–803 |year=1981 |pmid=7315828 }}</ref>
<ref name=Ramses>{{cite web|last=Hopkins |first=Donald|title=Ramses V:Earliest known victim?|url=http://whqlibdoc.who.int/smallpox/WH_5_1980_p22.pdf|publisher=WHO|accessdate=6 July 2010}}</ref>
<ref name=Hays>J. N. Hays (2005). "''[http://books.google.com/books?id=GyE8Qt-kS1kC&pg=PA151&dq=&lr=&hl=en&cd=23#v=onepage&q=false Epidemics and pandemics: their impacts on human history]''". ABC-CLIO. p.151. ISBN 1851096582</ref>
<ref name="Riedel">{{cite journal |author=Riedel S |title=Edward Jenner and the history of smallpox and vaccination |pmc=1200696 |journal=Proc (Bayl Univ Med Cent) |volume=18 |issue=1 |pages=21–5 |year=2005 |pmid=16200144 }}</ref>
<ref name="DeCock">{{cite journal | author = De Cock KM | title = (Book Review) The Eradication of Smallpox: Edward Jenner and The First and Only Eradication of a Human Infectious Disease | url = http://www.nature.com/nm/journal/v7/n1/full/nm0101_15b.html| journal = Nature Medicine | year = 2001 | volume = 7 | pages = 15–6 | doi = 10.1038/83283 | pmid = | last1 = De Cock | first1 =Kevin M. | issue = 1}}</ref>
<ref name="Tognotti">{{cite journal |author=Tognotti E. |title=The eradication of smallpox, a success story for modern medicine and public health: What lessons for the future?|journal=J Infect Dev Ctries |volume=4 |issue=5 |pages=264–266 |year=2010 |month=June |pmid= 20539058|format=PDF |doi= |url=http://www.jidc.org/index.php/journal/article/view/1204/386}}</ref>
<ref name="rinderpest">{{cite news | title='The world is free of rinderpest' | url = http://mg.co.za/article/2011-05-25-the-world-is-free-of-rinderpest/ | work=The Mail and Guardian | date=2011-05-25}}</ref>
<ref name=training1>{{cite web |url=http://emergency.cdc.gov/agent/smallpox/training/overview/pdf/diseasemgmt.pdf |title=Smallpox Disease and Its Clinical Management |accessdate=2007-12-26 |format=PDF |work=From the training course titled "Smallpox: Disease, Prevention, and Intervention" (www.bt.cdc.gov/agent/smallpox/training/overview)}}</ref>
<ref name= Fenner1>{{cite book |author=Fenner, Frank |title=Smallpox and Its Eradication (History of International Public Health, No. 6) |publisher=World Health Organization |location=Geneva |url= http://whqlibdoc.who.int/smallpox/9241561106.pdf |year=1988 |pages= |isbn=92-4-156110-6 |format=PDF}}</ref>
<ref name="Rao">Rao, A. R. (1972). Smallpox. Bombay: Kothari Book Depot.</ref>
<ref name=eMedicine_Smallpox>{{cite web | author = Hogan CJ, Harchelroad F | title=CBRNE – Smallpox | work=eMedicine | url=http://www.emedicine.com/emerg/topic885.htm | accessdate=2006-09-23}}</ref>
<ref name=FactSheet>{{cite web |url=http://www.bt.cdc.gov/agent/smallpox/overview/disease-facts.asp |title=CDC Smallpox |accessdate= 2007-12-26 |work=Smallpox Overview }}</ref>
<ref name="Koplow">{{cite book |author=Koplow, David A. |title=Smallpox: the fight to eradicate a global scourge |url=http://books.google.com/books/ucpress?vid=ISBN9780520242203|publisher=University of California Press |location=Berkeley |year=2003 |pages= |isbn=0-520-24220-3 }}</ref>
<ref name="sciencedaily">[http://www.sciencedaily.com/releases/2008/01/080131122956.htm How Poxviruses Such As Smallpox Evade The Immune System], ScienceDaily, February 1, 2008</ref>
<ref name=WHO_Factsheet>{{cite web | title=Smallpox | work=WHO Factsheet | url=http://www.who.int/mediacentre/factsheets/smallpox/en/ | accessdate=2007-09-22}}</ref>
<ref name=AFIP>{{cite web |url=http://www.afip.org/Departments/infectious/sp/text/1_1.htm |archiveurl=http://web.archive.org/web/20071009141639/http://www.afip.org/Departments/infectious/sp/text/1_1.htm |archivedate=2007-10-09 |title=Smallpox |accessdate=2008-10-28 |work=Armed Forces Institute of Pathology: Department of Infectious and Parasitic Diseases}}</ref>
<ref name = PinkBook>{{cite book | author = Atkinson W, Hamborsky J, McIntyre L, Wolfe S (eds.) | chapter = Smallpox | title = Epidemiology and Prevention of Vaccine-Preventable Diseases (The Pink Book) | edition = 9th | pages = 281–306 | publisher = Public Health Foundation | location =Washington DC |year = 2005 | url = http://www.cdc.gov/vaccines/pubs/pinkbook/downloads/smallpox.pdf | archiveurl =http://web.archive.org/web/20100409144819/http://www.cdc.gov/vaccines/pubs/pinkbook/downloads/smallpox.pdf | archivedate = 2010-04-09| format = PDF}}</ref>
<ref name=PrestonNY>{{cite news |first=Richard |last=Preston |authorlink=Richard Preston |coauthors= |title=A reporter at large: Demon in the Freezer |url=http://cryptome.org/smallpox-wmd.htm |work=The New Yorker |publisher= |date=12 July 1999 |accessdate=2008-01-03 }}</ref>
 
}}
 
== Edasist lugemist ==
{{Refbegin|60em}}
58. rida ⟶ 85. rida:
{{Refend}}
 
== Välised lingidVälislingid ==
{{Commons category}}
* [http://www.smallpoxbiosafety.org Smallpox Biosafety: A Website About Destruction of Smallpox Virus Stocks]