Mõõganeelaja Alfredo: erinevus redaktsioonide vahel

’’’Mõõganeelaja'''Mõõganeelaja Alfredo’’’ on on tegelane [[Astrid Lindgren]]i raamatus "[[Rasmus, Pontus ja Lontu]]".

Välimuselt on ta jõuline mees mustade vurrude ja mustade krussis juustega, mis annavad talle võõrapärase ilme. Tal on punetav nägu ning tugev keha, mis tekitab tunde „nagu poleks ta kunagi elus söönud midagi vähem raudset kui mõõgad“. Ta on temperamentne ega pea pikka viha, mürisev naer vaheldub pahameelehoogudega. Väidetavalt on ta mõõganeelajana esinenud kõigis [[Euroopa]] pealinnades. Tal on kaasaks jupsakas naine nimega Berta ning koos sõbra Ernstiga panevad nad toime hõbedavarguse.

Alfredo räägib Rootsi[[rootsi keelt]] vigaselt, kuid täiesti arusaadavalt. Talle meeldib nalja visata ning ta hindab oma nalju kõrgelt. Näiteks mõõkade neelamise õppimise kohta seletab ta, et tuleb peale hakata kui veel väike oled ja neelata nööpnõelu. Alfredo sõnul olid ta ema ja „kõik tema kolm isa“ hobuseparistajad. Alfreo naudib kohvi ja õlle joomist ning jutuvestmist ning vihkab jala käimist.