Karen Horney: erinevus redaktsioonide vahel

Juba 14- aastaselt olitahtis Horney’l tulevikusoovHorney saada raviarstiks. 1906. aastal saigi see eesmärkunistus täidetud: Horney asus Freiburgi Ülikooli meditsiini õppima, olles sellega Saksamaal esimene naine, kes arstiteaduskonda vastu võeti. Horney otsus polnud vanematele aga meelt mööda. <ref name="Smith" />

Ülikoolis õppides kohtas ta oma tulevast abikaasat Oskar Horneyt, kellega 1909. aastal kooselu ametlikuks sai. Järgneval aastal sünnitassündis tanende tütreperre tütar Brigitte, kes oli esimene nende kolmest tütrest. Kareni ema suri aga 1911. aastal. Oma meditsiiniõpingud lõpetas Karen 1915. aastal Berliini Ülikoolis. Järgmised viis aastat pühendas ta psühhoanalüüsi õppimisele. Selle aja jooksul kannatas Horney raske depressiooni all ning oli isegi kord oma abikaasa poolt enesetapukatsest päästetud. <ref name="Hjelle"> Hjelle, L. A., Ziegler, D. J. (1992). Personality Theories: basic assumptions, research, and applications. ''New York: McGraw-Hill'' </ref>

1920ndal aastal võttis Horney vastu töökoha Psühhoanalüütilises institutsioonis Berliinis, kus ta oli mitmeid aastaid õppejõuks,. Ta kirjutas ja reisis palju. Karl Abraham, Sigmund Freudi korrespondent, pidas Karen Horney`t väga andekaks analüütikuks ning psühhoanalüüsi õpetajaks. 1932. aastal kolis Horney Ameerika Ühendriikidesse, kus asus Chicago Psühhoanalüütilise Instituudi direktoriks. Elades Brooklynis, arendas Horney eelnevaid teadmisi ja teooriaid neuroosi ja isiksuse kohta, mis põhinesid psühhoteriaapia alal töötades saadud kogemustele. Kaks aastat hiljem kolis ta New Yorki, kus hakkas loenguid andma sealses psühhoanalüütilises instituudis. <ref name="Hjelle" />

Võrreldes teiste psühhoanalüütikutega, käsitles Horney neuroosi teise nurga alt. Nimelt erinevalt Freud’st, ei uskunud Horney, et ärevus on vältimatu osa inimese psüühikast. Vastupidi Horney arvas, et ärevus tekib ebaturvalisuse tundest, mida põhjustab ebapiisav vanemlik hoolitsus (sinna alla kuuluvad vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekteerimine). Vastavate tingimuste puudumine põhjustab aga omakorda baasärevust. Sellest tulenevalt ta leidis ta, et neurootilise käitumise etioloogia on seotud suhetega vanema-lapse vahel. Kui laps saab tunda end armastatu ning aktsepteerituna, tunneb ta end ka turvaliselt ning selliselt on suurem tõenäosus, et tema areng kulgeb normaalselt. Teisalt kui aga laps tunneb end ebaturvaliselt ning käitub seega vaenulikult oma vanemate suhtes, võib vaenulikkus generaliseeruda ning muutuda baasärevuseks. Horney järgi võib ülemäärase baasärevuse tasemega lapsest saada tulevikus neurootiline täiskasvanu. <ref name="Hjelle" />

Horney nõustus Freudiga selles, et lapsepõlves kogetu on olulise tähtsusega, kujundades isiksust ja selle toimimist täiskasvanu eastäiskasvanueas. Kuid nende arvamused olid erinevad selles osas, kuidas isiksus kujuneb. Nimelt ei nõustunud Horney Freud’i väitega, et on olemas universaalsed psühhoseksuaalsed tasemed, mis kujundavad ja mõjutavad isiksuse arengut. Horney arvates on isiksuse kujunemisel määrav roll sotsiaalsel suhtlusel lapse ja vanemate vahel. <ref name="Hjelle" />

Horney ei nõustunud peaaegu ühegi oletusega, mida Freud naiste kohta tegivälja pakkus. Üheks neist oli Freudi peenisekadeduse kontseptsioon, mida Horney pidas ebaloogiliseks ning iganenuks. Horney leppis sellega, et "peenisekadedus" võib esineda vahest neurootiliste naiste puhul, kuid väitis, et "emaka kadedus" ''("womb envy")'' esineb ka samapalju meestel kui "peenisekadedus" naistel. Horney arvas, et mehed on kadedad naiste võime peale sünnitada lapsi. Nimelt naistel on „võim“ kanda ja imetada lapsi, mistõttu peavad mehed enam pingutama, et naistega „ühele tasemele“ jõuda. Horney tegi ümber ka Freud’i Oidipuse kompleksi. Nimelt väitis Horney, et ühe vanema külge klammerdumine ning seetõttu teise vanema poolne kadedus põhjustab lapse-vanema vahelise suhte kõikumist/ebastabiilsust, mille tulemusena tekib lapsel ärevus.<ref name="Hjelle" />

6. mail 1995. aastal püstitatirajati New Yorki Karen Horney – nimeline kliinik, mis asutati tema saavutuste auks. Institutsiooni eesmärgiks on uurida ja treenida professionaalne meditsiini alal, - täpsemalt psühhiaatria valdkonnas. Samuti on see ka ravikeskuseks.