Arutelu:Läänemeresoome keeled: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
116. rida:
 
Ja torts veel - keeleteadus ei ole püha lehm, kes istub akvaariumis. Keel levib koos inimestega. Inimeste liikumist näitavad arheoloogia, antropoloogia, geneetika jms. Kui pole uusi inimesi, siis pole ka uut keelt. Wiigi-Künnapi lingua franca asjandust ei saa olla, kui pole tarvilikku rahvastikutihedust, tihedat sotsiaalset või kaubanduslikku suhtlemist, kaubanduslikust läbikäimisest jne. Ma ei tea, mida sa neist novaatoritest arvad, kuid Põhjala saavutas vajaliku taseme alles 1000 a p.Kr.. Lähis-Idas ja hiljem ka Roomas muidugi varem, ent see selleks. Meil aga on ühiskeelega lood nõnda, et see pidi sisse toodama valmiskujul ja siis algas loomulik hargnemine murrakuteks ja seejärel lausa keelteks, et vaid paarsada aastat tagasi hakata uuesti kokku koonduma millekski ühtlustatuks. Loe Issameiet eri keeltes eri aegadest.
Leidsin eri hinnanguid soomlastelt: Janne Saarikoski 500 tagasi (mil keel jõudis Lõuna-Soome), Ulla-Maija Fosberg (kantasuomi 1000 tagasi), Kinnuneni netiõpik 2000 tagasi.
Naase leheküljele "Läänemeresoome keeled".