Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Saksa okupatsioon Eestis''' on hilisema [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] maa-ala osaline või täielik [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Saksamaa]] vägede poolt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Juba [[1915]]. aastal hõivasid Saksa väed [[Ruhnu]], mis tollel ajal kuulus veel [[Kuramaa]] koosseisu. [[1917]]. aastal okupeerisid sakslased [[Hiiumaa]], [[Saaremaa]] ning [[Muhu]]. 1918. aastal juba terve Eesti.
{{Sisukord paremale}}
===Kronoloogia===
Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is Bresti rahu lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918. aastal Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti– kui ka Liivimaal.▼
*[[1915]]. aastal hõivasid Saksa keisririigi väed [[Ruhnu]] saare [[Riia laht|Riia lahes]];
*1917. aasta [[29. september|29. septembril]] ([[vkj]]) [[1917]] algas Saksa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamine;
*1917. aasta 20. oktoobriks vallutasid Saksa keisririigi väed [[Hiiumaa]];
*1918. aasta [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s;
*1918. aasta [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja [[Pärnusse]];
*1918. aasta [[25. veebruar]]il Viljandisse, Tallinnasse, 26. veebruaril Paidesse;
*1918. aasta [[4. märts]]iks Narva.
*
==Ajutine Brest-Litovski vaherahu==
▲Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is
== Saarte okupeerimine ==
11. rida ⟶ 21. rida:
1917. aasta septembris otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared.
[[29. september|29. septembril]] [[1917]] algas
{{Vaata|Balti Hertsogiriik}}
17. rida ⟶ 27. rida:
== Mandri-Eesti okupeerimine ja okupatsioon ==
[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 Vastsündinud vabariik sakste kanna all]</ref> [[25. veebruar]]il jõudsid saksa väed - [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] Tallinnasse ning [[4. märts]]iks [[Narva]].
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}}
Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]], osa baltisakslaste poolt moodustatava Balti hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endiseid [[Vene keisririik|Vene keisririigi ]] sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada seniste [[baltisakslased|baltisakslaste]] ühiskondlikku ja majanduslikku eelisseisundit säilitava [[Balti hertsogiriik]].
===Okupatsioonivõimud===
Eesti ala kuulus [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatuse poolt määrati vana haldusjaotuse kohaselt Eestimaad valitsema:
| |||