Redaktsioon: 11. aprill 2012, kell 14:38 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. aprill 2012, kell 17:29 redigeeri eemalda 217.159.130.125 (arutelu) laevaklassi nimi on hävitaja Uuem muudatus →
36. rida: [[28. november]] – Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast [[Narva lahing (1918)\|vastupanu]] andsid sakslased korralduse linnast lahkuda. [[Aleksander Tõnisson\|A. Tõnisson]]i juhtimisel lahkusid ka eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast. 28. november – toimus Vabadussõja esimene [[lahing]] [[Joala]] küla põldudel ([[Joala lahing]]). 28. november – toimus 586 meheline [[Balti laevastik]]u [[dessant]] Narva-Jõesuusse, millest võtsid osa [[Balti laevastik]]u ristleja [[Oleg (ristleja)\|Oleg]], ~~miiniristleja~~hävitaja [[Metki (~~miiniristleja~~hävitaja)\|Metki]] ja kolm transpordilaeva ([[Narva-Jõesuu dessant]]). [[29. november]] – Eesti bolševikud kuulutas Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i. 6. detsember – Punaarmee [[7. armee (Vene NFSV)\|7. armee]] [[6. Kütidiviis]]i väeosad alustasid pealetungi [[Tallinn]]a suunal. 46. rida: [[16. detsember]] – [[7. armee (Vene NFSV)\|7. armee]] – 6. Kütidiviisi väeosad vallutasid [[Rakvere]]. [[24. detsember]] – [[Tapa]] loovutatati 7. armee, 6. Kütidiviisi punavägedele. [[26. detsember]] – [[Aegna]] saare juures toimunud merelahingus langes vene [[~~miiniristleja~~hävitaja]] "Spartak" ja Nõukogude Venemaa merejõudude juhataja asetäitja [[Fjodor Raskolnikov]] vangi Suurbritannia laevastik kätte, kes kinkis laeva Eesti mereväele. Laeva kasutati pärast ~~miiniristleja~~ ümbernimetamist [[Eesti merevägi\|Eesti mereväe]] sõjalaeva "[[Vambola (miiniristleja)\|Vambola]]na". [[27. detsember]] – [[Keri tuletorn]]i lähedal toimunud merelahingus langes vene ~~miiniristleja~~hävitaja "Avtroil" vangi Suurbritannia laevastiku kätte, kes kinkis sõjalaeva [[Eesti merevägi\|Eesti mereväele]] ja see sai nimeks "[[Lennuk (miiniristleja)\|Lennuk]]". 31. detsember – [[Punaarmee]] oli vallutanud ja [[Eesti Töörahva Kommuun\|okupeerinud]] ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. *[[31. detsember]] – [[Tallinn]]a saabusid esimesed [[soome vabatahtlikud]] major [[Martin Ekström]]i juhtimisel

Viru rinne: erinevus redaktsioonide vahel