Viru rinne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
28. rida:
'''Viru rinne''' oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas [[Põhja-Eesti]]s, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] ning [[Eesti Töörahva Kommuun]]i väeosade vahel.
[[Pilt:Vabadussõda.jpg|pisi|Lahingutegevus 1918-1919. aastal Viru ja Pihkva rindel]]
==Lahingutegevuse ja sõja algus==
11. novembril 1918 alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i juhitud [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]u. 16. novembril andis [[Punaarmee]] ülemjuhataja [[Jukums Vācietis]] käsu alustada taganevate saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Ukraina]]ni, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest [[Saksa keisririigi armee]]ga. 28. novembril tungis Punaarmee kahe [[diviis]]i jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri [[Narva]]s<ref>[[Karl Kimmel]] [[Vabadusrist|VR II/3]], [http://kultuur.elu.ee/ke487_kimmel.htm "Koolipoisist kuperjanovlaseks"], Kultuur ja Elu</ref>.
===Sündmuste kronoloogia 1918. aastal===
*[[22. november]] – [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]] pani toime esimese katse vallutada Narvat. Rinnet hoidnud [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] väed lõid rünnaku tagasi ([[Kulgu lahing]]).
*[[28. november]] – Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast [[Narva lahing (1918)|vastupanu]] andsid sakslased korralduse linnast lahkuda. [[Aleksander Tõnisson|A. Tõnisson]]i juhtimisel lahkusid ka eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast.
*28. november – toimus Vabadussõja esimene [[lahing]] [[Joala]] küla põldudel ([[Joala lahing]]).
*28. november – toimus 586 meheline [[Balti laevastik]]u [[Narva-Jõesuu dessant|dessant]] Narva-Jõesuusse, millest võtsid osa ristleja [[Oleg (ristleja)|Oleg]], miiniristleja [[Metki (miiniristleja)|Metki]] ja kolm transpordilaeva.
*[[29. november]] – Eesti bolševikest koosnev [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] kuulutas Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i.
*6. detsember – Põhjarinde [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]]i väeosad alustasid pealetungi [[Tallinn]]a suunal.
*[[7. detsember]] – [[Punaarmee]] vallutas [[Vasknarva]].
*[[9. detsember]] – Põhja-Eestist lahkus Tallinna kaudu viimane Saksa väeosa.
*[[12. detsember]] – [[Tallinn]]a alla jõudis [[Suurbritannia|Briti]] laevastik.
*[[15. detsember]] – [[Punaarmee]] vallutas Põhjarindel [[Kunda]]
*[[15. detsember]] – algas [[Rägavere lahing]], milles osales ka Eesti kommunistide [[1. Tallinna kommunistlik polk|1.]] ja [[3. Tartu kommunistlik polk]]
*[[16. detsember]] – [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] – 6. Kütidiviisi väeosad vallutasid [[Wesenberg]]i ehk [[Rakvere]].
*[[24. detsember]] – [[Tapa]] loovutatati 7. armee, 6. Kütidiviisi punavägedele.
*[[26. detsember]] – [[Aegna]] saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene [[miiniristleja]] "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "[[Vambola (miiniristleja)|Vambola]]".
*[[27. detsember]] – [[Keri tuletorn]]i lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "[[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]]".
*31. detsember – [[Punaarmee]] oli vallutanud ja [[Eesti Töörahva Kommuun|okupeerinud]] ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.
*[[31. detsember]] – [[Tallinn]]a saabusid esimesed [[soome vabatahtlikud]] major [[Martin Ekström]]i juhtimisel
===Sündmuste kronoloogia 1919. aastal===
*[[3. jaanuar|3.]]–[[4. jaanuar]] – [[Valkla lahing|eesti väeosad alustasid pealetungi]]<ref>[[Reigo Rosenthal]], [http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St09/valkla.htm Ülevaade Valkla lahingust 3.01.1919], Sõnumitooja.ee, 2008</ref> [[Vetla veski]], [[Priske saeveski]] ja [[Valkla mõis]]a juures.
*[[4. jaanuar]] – [[Kapten Irv|Eesti soomusrong nr. 1]] purustas [[Kehra]] jaama juures [[Punaarmee]] [[3. Tartu kütipolk|3. Tartu kommunistliku polgu]] [[rood]]ud.
*[[5. jaanuar]] – Eesti väed vallutasid tagasi [[Aegviidu]].
*5.–[[6. jaanuar]] – Põhja-Eesti rindele saabus kaks [[Soome]] vabatahtlike [[kompanii]]d [[Hans Kalm]]u ja [[Martin Ekström]]i juhtimisel.
*[[6. jaanuar]] – algas Eesti vägede vastupealetung [[Narva]] ja [[Paide]] suunal.
*[[6. jaanuar]] – enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutasid punased samal päeval [[Tõrva]].
*[[7. jaanuar]] – Eesti väed asusid üldpealetungile.
*[[9. jaanuar]] – [[Tapa vallutamine|vabastati Tapa]] ja [[Jõgeva]].
*[[12. jaanuar]] – Eesti väed vabastasid [[Rakvere]].
*[[15. jaanuar]] – Eesti väed vallutasid [[Vasknarva]].
*[[17. jaanuar|17.]]–[[18. jaanuar]] – toimus [[Utria dessant]].
*[[18. jaanuar]] – Soome vabatahtlikud vallutasid tagasi Narva.
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
*[[Pihkva rinne]]
| |||