Erinevus lehekülje "Helikopter" redaktsioonide vahel

Lisatud 13 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.1) (Robot: lisatud tt:Боралак)
[[Pilt:Hélitreuillage cropped.jpg|pisi|EurokopterKopter DelfiinDauphin päästetöödel]]
'''Kopter''' (varemka '''helikopter''', [[kreeka keel]]es ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on [[õhk|õhust]] raskem [[õhusõiduk]], mis kasutab [[tõstejõud|tõste-]] ja [[veojõud|veojõu]] tekitamiseks vähemalt üht rõhttasandilähedases asendis pöörlevat [[tiivik]]ut.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref>
 
Tiiviku koosseisus on pöörlevate [[laba]]dega [[rootor]].
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Omakorda ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva [[tüürpropeller]]iga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kui kopteril on kaks tiivikut, siis võivad need asuda teineteise taga, kõrval või kohal. Viimast olukorda nimetatakse tandemtiivikuks. Lisaks võivad kopteri tiivikud olla lõikuvate [[telg]]edega.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, kasutades lennuliikluseks kohandamata, sealhulgas looduslikke maandumisplatse, samuti "rippuda õhus" ühe koha peal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal seisval kopteril puudub. Kõik see lubab kopterit peale transpordi kasutada ehitutelehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (sealhulgas [[dessant]]ides ja [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonides)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
 
Kopteri kiirus on kuni 400 km/h, lennukaugus kuni 2000 km ja [[kandevõime]] kuni 40 t.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Sõna "helikopter" leiutas [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja [[Gustave de Ponton d'Amécourt]], kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aur]]u jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei tõusnud tema mudel kunagi maapinnalt õhku.
 
Ungari insener [[1901Ján Bahýl]] kasutas(rahvuselt [[slovakidSlovakid|slovakislovakk]]) leiutajaleiutas [[Ján1901. Bahýl]]aastal [[sisepõlemismootor]]iga kopteritkopteri, mis oli mehitamata. See tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
 
[[1906]] ehitasid vennad Jacques ja Louis Breguet esimese lendava masina, mis suutis inimest kanda. Nad nimetasid selle güroplaaniks number 1. Kuupäevades ei ole siin täit kindlust, aga millalgi 14. augusti ja 29. septembri [[1907]] vahel tõstis see piloodi minutiks ajaks umbes 0,6 dmm kõrgusele. Kuid güroplaan number 1 osutus äärmiselt ebastabiilseks ja tema raami igasse nurka oli vaja üht meest, kes sellest kinni hoiaks, et ta ümber ei läheks. Sellepärast loetakse güroplaani nr. 1 lendu kopteri esimeseks mehitatud lennuks, aga mitte vabaks või kõrvalise abita lennuks.
 
Samal aastal projekteeris ja ehitas prantsusePrantsuse leiutaja [[Paul Cornu]] projekteeris ja ehitas samal aastal [[Cornu kopter|kopteri]]i. See kasutas kaht vastassuunas pöörlevat 6 m pikkust [[rootor]]it, mille pani pöörlema 18 kW võimsusega [[mootor]]. [[13. november|13. novembril]] 1907 tõstis see leiutaja 0,3 dmm kõrgusele ja hoidis teda seal paarkümmend sekundit. See oli kopteri esimene vaba, kõrvalise abita mehitatud lend. Cornu kopter tegi veel mitu lendu ja tõusis isegi 2 m kõrgusele, aga osutus liiga ebastabiilseks ja jäeti sellepärastlennud mahalõpetati.
 
== Viited ==
* [http://www.cybercom.net/~copters/helo_aero.html Kopteri aerodünaamika] (inglise keeles)
 
[[Kategooria:Helikopterid| ]]
 
{{Link FA|ar}}