Liik (bioloogia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link parandatud jm using AWB |
|||
24. rida:
Mõnikord ei identifitseerita kirjanduses liike täielikult ning kasutatakse lühendeid '''sp.''' ja '''spp.''' (mitmuses). Nt ''Canis sp.'' Tavaliselt tuleb seda ette järgnevatel juhtudel:
* autorid on veendunud, et mõned isendid kuuluvad kindlasse perekonda, aga ei ole täiesti kindlad, millisesse liiki need isendid kuuluvad. See on tavaliselt iseäralik paleontoloogias;
* autorid kasutavad '''spp''', et lühidalt öelda, et miski on iseloomulik mitmetele liikidele perekonnas, aga ei väida, et see on iseloomulik kõigile liikidele perekonnas. Kui teadlased tahavad öelda, et miski kehtib kõikide liikide kohta perekonnas, kasutavad nad perekonnanime ilma liigiepiteedita.
38. rida:
* tavaliselt viitavad teadlased organismidele kasutades standardset binomiaalset nomenklatuuri,
* see on kõrgeim taksonoomiline ühik, mida ei saa rohkem või vähem kokkuvõtvaks teha,
* see vastab inimeste ettekujutlusele erinevat tüüpi organismidest, näiteks koerad on üks liik, [[kass]]id teine.
==Liigi definitsioonid==
54. rida:
Liigi mõistele on mitu põhilist lähenemisviisi:
; Tüpoloogilised liigid : On organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest liikidest erinema mitme tunnuse poolest. Sinna kuuluvad liigid, millel on ühised tunnused, organismid kuuluvad kindlatesse fikseeritud mõõtmetesse, erinevaid liike määrab variatsioon tunnustes või fenotüüpides, näiteks erinev sabapikkus tähendab erinevat liiki.
; Evolutsioonilised liigid : Liikidel on ühine evolutsiooniline päritolu, mis säilitab oma puutumatuse. Mingil ajal võivad mõned liikmed [[evolutsioon
; Fülogeneetilised (kladistilised) liigid : Sama esivanemaga organismide grupp. Päritolu säilitab oma puutumatuse ajas ja ruumis. Mingil ajal toimub selles grupis liikmete lahknemine teineteisest ning kui see lahknemine ilmneb, saab kaht populatsiooni lugeda erinevateks liikideks. Erinevad evolutsioonilistest liikidest selle poolest, et uute liikide arenemisel vanemliigid surevad taksonoomiliselt välja. Alamliike kui sellised ei eristata.
; Ökoloogilised liigid : Organismide hulk, mis on kohanenud keskkonnas kindlatele ressurssidele ehk niššidele.
; Bioloogilised liigid : Väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. Samasse liiki kuuluvad [[isend]]id võivad omavahel vabalt ristuda ning saada paljunemisvõimelisi järglasi. Seda seletust on kritiseeritud, sest fraas 'vaba ristumine' ei ole üheselt määratletud. Seda kontseptsiooni kasutatakse laialdaselt kõrgemate taksonite puhul (imetajad, kalad, linnud), kuid probleeme on mitteseksuaalselt paljunevate organismide puhul.
; Morfoloogilised liigid : Populatsioon, mis erineb morfoloogiliselt teistest populatsioonidest. Näiteks saame kanal ja pardil vahet teha noka erineva kuju järgi ja samuti on erinevuseks, et pardi jalgadel on ujulestad (kanal ei ole). Niimoodi on liike eristatud juba iidsest ajast. Seda on palju kritiseeritud, sest hilisem geneetiline informatsioon näitab, et geneetiliselt kaugetel populatsioonidel võib olla sarnane välimus ja vahel esineb suur morfoloogiline erinevus väga lähedastel populatsioonidel. Sellest hoolimata on enamik teatud liikidest kirjeldatud ainuüksi morfoloogiast lähtuvalt. Kasutatakse siiani näiteks taimede puhul.
; Geneetilised liigid : On sarnaste tunnustega isendite rühmad, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja leviala. Liigid põhinevad isendite või populatsiooni DNA sarnasustel.
; Feneetilised liigid : Põhinevad fenotüübil.
; Mikroliigid : Liigid, mis paljunevad ilma meioosi või viljastamiseta, nii on iga generatsioon eelnevaga identne.
72. rida:
* Definitsiooni kohaselt kehtib see ainult suguliselt paljunevatele organismidele, seega ei sobi see vegetatiivselt paljunevatele ainuraksetele organismidele ja mõningatele partenogeneetilistele organismidele.
* Bioloogid ei tea sageli, kas kaks morfoloogiliselt sarnast organismide gruppi on võimelised ristuma.
* Ringliikide puhul ristuvad lähedaste populatsioonide liikmed edukamalt kui kaugemate populatsioonide omad.
* Mõnel juhul võib olla füüsiliselt võimatu sama liigi loomadel paarituda. Siinkohal on tegemist aga inimese sekkumisega morfoloogilistesse muutustesse ja seetõttu on see bioloogilisest liigikontseptsioonist välja arvatud.
Horisontaalne geeniülekanne teeb liigi defineerimise veelgi keerukamaks.
==Liikide arv==
Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt:
Kirjeldatud [[eukarüoot]]ide liikide arv 1,7 miljonit, sealhulgas:
89. rida:
**1021 [[paljasseemnetaimed|paljasseemnetaime]],
**281 821 [[katteseemnetaimed|katteseemnetaime]];
*31 496 [[seen]]t;
*17 000 [[samblik]]ku;
*1 367 555 looma, sealhulgas:
**1 305 250 [[selgrootud|selgrootut]], millest:
***2 175 koralli,
***85 000 limust,
99. rida:
***1 000 000 [[putukas|putukat]],
***68 827 muud selgrootut;
**62 305 selgroogset, millest:
***31 300 [[Kalad|kala]],
***6433 [[Kahepaiksed|kahepaikset]],
***9084 [[roomaja]]t,
114. rida:
18ndal sajandil klassifitseeris rootsi teadlane [[Carl von Linné]] organisme lähtudes reproduktsiooni erinevusest. Siiski arvati veel tol ajal, et organismid ei ole omavahel suguluses. Levinud oli sellist tüüpi idealism, mille kohaselt eksisteeris iga liik 'ideaalvormis'. Organismid aga erinevad üksteisest ja seetõttu valis Linné välja ühe tüüpeksemplari igast liigist ning teised nimetas sellest kõrvalekalleteks.
19ndaks sajandiks mõistis enamik naturaliste, et liigid võivad muutuda ning planeedi ajalugu on andnud suurteks muutusteks piisavalt aega. [[Jean-Baptiste de Lamarck]] avaldas teooria liikide muutumisest ja selle põhjustest oma peateoses "Philosophie Zoologique" (1809).<ref>[[Jean-
Charles Darwin avaldas oma teoses ’’Origin of species’’ (1859) loodusliku valiku idee. Ta ütles, et väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm on populatsioon, mitte isend. Varieerumine isendite vahel on loodusliku valiku tagajärjeks ning seetõttu ongi kõik organismid erinevad.
132. rida:
<ref name="Goldenberg">Goldenberg, Suzanne (2011-08-23) [http://www.guardian.co.uk/environment/2011/aug/23/species-earth-estimate-scientists "Planet Earth is home to 8.7 million species, scientists estimate"]. The Guardian (London). Retrieved 2011-08-23</ref>
<ref name="sciencedaily">[http://www.sciencedaily.com/releases/2003/05/030526103731.htm "Just How Many Species Are There, Anyway?"] 2003-05-26. Retrieved 2008-01-15</ref>
<ref name="Wilkins">Wilkins, John (2010-10-20). [http://www.guardian.co.uk/science/punctuated-equilibrium/2010/oct/20/3 "How many species concepts are there?"] London: The Guardian. Retrieved 2010-10-19.</ref>
<ref name="pnas">[http://www.pnas.org/content/102/suppl.1/6600.long "Ernst Mayr and the modern concept of species"] Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. 102 Suppl 1: 6600–7. doi:10.1073/pnas.0502030102</ref>
<ref name="currentresults">[http://www.currentresults.com/Environment-Facts/Plants-Animals/number-species.php Current Results– Number of Species on Earth]</ref>
<ref name="plantarum">''Historia plantarum generalis'', in the volume published in 1686, Tome I, Libr. I, Chap. XX, page 40 (Quoted in Mayr, Ernst. 1982. ''The growth of biological thought: diversity, evolution, and inheritance.'' Cambridge, Mass.: Belknap Press: 256)</ref>
| |||