Vikipeedia

Kirumpää piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
KrattBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
34 169 muudatust
P Adding template Coordinate based on data from monuments list
toim
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Kirumpää piiskopilinnus 1.jpg|thumb|right|Kirumpää linnus.]]
[[Pilt:Kirumpää piiskopilinnus 2.jpg|thumb|right|Linnuse üksikud müürid.]]
'''Kirumpää piiskopilinnus''' on [[linnus]], mis asub [[Võru]] linna põhjapiiril ringtee ääres [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kõrgel kaldaseljandikul.
 
Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast [[Tartu piiskopilepiiskop]]ile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on teadapärinevad [[1322]]. aastast, mil Leedu vürst [[Gediminas]] selle purustas. Linnus rajati [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kus viimane ületas Võhandu jõe kui olulisima loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli ta mingil kujul olemas juba 13. sajandi lõpul.
 
==Linnuse rajamine==
[[Jüriöö ülestõus]]uga alanud eestlaste mäss oli seotud ka Kirumpäega. 26. mai - 1. juunini, kui käimas [[Otepää-Vastselinna lahing]] oli tolleaegses [[Kiräpä]]s ordu väeosade peakorter. Eesotsas vägede ülemjuhatajaks lõuna rindel [[Dietrich von Rambov]]. Otepäel asus samal ajal Tartu piiskopi vägede staap [[Johan Üxkülli]] juhatusel. ▼
Linnus rajati [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu–Pihkva kauba– ja sõjatee äärde, kus viimane ületas Võhandu jõe, kui olulisima loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli ta mingil kujul olemas juba [[13. sajand]]i lõpul.
 
▲[[Jüriöö ülestõus]]uga alanud eestlaste mäss oli seotud ka Kirumpäega. 26. mai - 1. juunini, kui käimas [[Otepää-Vastselinna lahing]]u ajal oli tolleaegses [[Kiräpä]]s ordu väeosade peakorter. Eesotsas vägede ülemjuhatajakseesotsas lõunalõunarinde rindelülemjuhataja [[Dietrich von Rambov]]iga. Otepäel asus samal ajal Tartu piiskopi vägede staap [[Johan ÜxkülliÜxküll]]i juhatusel.
Algne linnus kujutas väikest tornlinnuse laadset kindlustatud maja mis aga arvatavasti oli tollal piisav sõja- ja kaubatee kaitseks ja seal oleva liikluse kontrollimiseks. Hiljem on linnust palju kordi laiendatud - esmalt kindlustatud maja [[kabel]]iks, veelgi hiljem täiendati seda aga lisaehitustega, millega ta muutus [[kastell]]–linnuseks ruudukujulise põhiplaaniga küljepikkusega ligikaudu 45 meetrit. Umbes 1500. aastast on teada, et linnust täiendati järjekordselt, seekord ümartorni ja [[eeshoov]]iga. ▼
 
==Hoone juurdeehitused==
Linnus sai tugevasti kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses mil lahkuvad ordu- ja piiskopiväed ta süütasid. Lõpliku hävimise hoidsid ära kohalikud elanikud.▼
▲Algne linnus kujutas endast väikest tornlinnuse laadset[[tornlinnus]]elaadset kindlustatud maja, mismida agapeeti arvatavasti olipiisavaks tollal piisav sõja-sõja– ja kaubatee kaitsekskaitsmiseks ja seal olevasealse liikluse kontrollimiseks. Hiljem on linnust paljumitmeid kordi laiendatud -– esmalt laiendati kindlustatud majatornlinnust [[kabel]]iksiga, veelgi hiljem täiendati seda aga lisaehitustega, millegamis tamuutis muutus [[kastell]]–linnuseksselle ruudukujulise põhiplaaniga (küljepikkusega ligikaudu 45 meetrit) [[kastell]]linnuseks. Umbes [[1500]]. aastast on teada, et linnust täiendati järjekordselt, seekord ümartorni ja [[eeshoov]]iga.
 
==Linnuse häving==
Aastal [[1558]] hävitasid [[Venemaa|Vene]] väed linnuse, kuid [[1627]] võeti see siiski uuesti kasutusele. Linnus hävis lõplikult ühe järjekordse Vene - Rootsi sõja ajal [[1656]]. aastal. Juba sama sajandi lõpul jäi linnus siiski taas varemetesse.▼
▲Linnus sai tugevasti kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, mil lahkuvad ordu-ordu– ja piiskopiväed taselle süütasid. Lõpliku hävimise hoidsid ära kohalikud elanikud.
 
▲Aastal [[1558]] hävitasid [[Venemaa|Vene]] väed linnuse, kuid [[1627]] võeti see siiski uuesti kasutusele. Linnus hävis lõplikult ühe järjekordse Vene - RootsiVene–Rootsi sõja ajal [[1656]]. aastal. Juba sama sajandi lõpul jäi linnus siiski taas varemetesse.
Teadaolevalt peatusid siin [[1701]]. aasta septembris, [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, Rootsi väed. ▼
 
==Kirumpää asula==
Enamike Eesti alade linnuste ümber kujunesid alati suured kaupmeeste[[kaupmees]]te ja [[käsitööline|käsitööliste]] asulad - alevid[[alev]]id. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk - leeride peatumine siin on andnud nime ka Leerimäele - linnuseseljandiku idapoolsele kõrgele osale, mis asus/asub teisel pool maanteed.
 
▲Teadaolevalt peatusid siin [[1701]]. aasta septembris, [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, Rootsi väed.
 
Kirumpää alev hävis lõplikult arvatavasti 18. sajandi algul Põhjasõja käigus, mille järel seda enam ei taastatud. Kui [[1784]]. aastal rajati mõne kilomeetri kaugusele uus kreisi.[[kreis]]i– ehk maakonnalinn [[Võru]], siis muutus Kirumpää lõplikult kõrvaliseks paigaks, mida jäi läbima ainult tähtis kaugmaantee. Võru rajamisega seosesrajamisel kasutati linnusevaremeid linna ehitusel paljus ka kivimurruna, mistõttu praeguseks on sellestlinnusest säilinud vaid mõned üksikud kõrgemad müüritulbad.
 
Kui 1970ndate aastate algul avati liikluseks Tartu-Võru uus noolsirge maantee, siis jäi Kirumpää ka maanteedevõrgu suhtes kõrvalisse kohta. Sealtkaudu -kulges vaid Postitee nime all tuntud vana maanteetrass jäi kulgema sealtkaudumaantee. LinnusevaremesLinnusevaremed paistavad samas küllaltki hästi ärakätte teisel pool Võhandu jõge kulgevale Võru ringteele, eriti aastaaegadel, mil puud lehes ei ole.
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kirumpää_piiskopilinnus"