Tantsuansambel Sõprus: erinevus redaktsioonide vahel

"Sõprus" on 1946. aastal loodud Tööjõureservide tantsurühma õigusjärglane ning kannab Tantsuansambel "SÕPRUS" nimealates 1962. aastast nime tantsuansambel "Sõprus". Tolleaegsed eeskirjad nägid ette, et tantsuansambli austava nimetuse pälvib kollektiiv, kes on piisavalt kõrgel kunstilisel tasemel ja suudab iseseisvalt välja tuua täispika tantsulavastuse.

Tantsukollektiivi loomisel oli Tööjõureservide rühma juhendajaks (aastail 1946-51)1951 Robert Rood. 501950-ndatel aastatel juhendas rühma tantsutaat [[Ullo Toomi]]. Tema rühmas alustas tantsijateed hilisem ansambli peaballettmeister [[Ilma Adamson]]. 601960-ndatel olid Ilma Adamsoni assistendiksassistentideks [[Aleksandra Tratševskaja]], [[Heino Aassalu]] (1964-661966) ja Kaljo[[Kalju Saareke]] (1963-681968). 701970-ndatelndail aastatelaastail olid peabalettmeistri assitentideksassitendid Heli Martinson ja Riina Aro, Iira Generalova (1971-731973), ja Valdo Rebane (1976-801980). KauaaegseksKauaaegne klaverisaatjaksklaverisaatja aastail 1963-1983 oli Sinaida Kiisk (1963-83). Lisaks temale on eri aegadel olnudklaverisaatjad saatjateksolnud Elle ja Johannes Torro, Kersti Prems, Lia Korba, Einike Roosioja, Ilmar Pakri, Helga Kasemets ja Tatjana Maksimova (alates 1986. aastast). 901990-ndatelndail aastail on rühmi juhendanud Hele ja Tõnu Pomerants, Villu Valgi, Martti Grüner, Annika Aavik ja Helga Kasemets. Ansambli saateorkestrit on eri aegadel juhatudjuhatanud [[Uno Veenre]], Helle Leppik, ja Külli Rauk. 701970-ndatelndail tegi ansambel tihedat koostööd [[Venda Tammann]]i trioga (V.Venda Tammann, R. Joonase, R. Mägi).

AnsambelTantsuansambel tegutses pikka aega [[ENSV Riikliku Kutsehariduse Komitee]] egiidi all. Tulenevalt sellest on ansambelansambli "Sõprus" üheksüks eripäraks võrreldeseripärasid teiste tantsuansamblitega võrreldes see, et ansambli noortantsijad ei ole ühest, vaidon paljudest erinevatest koolidest. AnsambliTantsuansambel koduks olitegutses pikka aega Tallinna vanalinnas asuvas ajalooloolineajalooloolises [[Mustpeade Maja]]s. 2011.a aastal otsustas Tallinna Linnavalitsus ansambli tema kasutada olnud ruumidest välja tõsta. LäbiTantsuansambel aastate"Sõprus" on tantsuansambel Sõprus oma kunstimeisterlikusega välja teeninud rea riiklikke tunnustusi, sh ENSVEesti NSV teenelise kollektiivi aunimetuse.

TantsuansambelTantsuansambli "Sõprus" teiseks eripäraks on eri rahvaste folklooril põhinevate uusloominguliste lavatantsude esitamine. Ansambel on läbi aastatevälja toonud välja suuri tantsulavastusi, millega saavutas tuntuse ja tunnustuse. Ansambli näo on kujundanud Ilma Adamsoni autorilooming ja teiste rahvaste tantsuseaded. I.Ilma Adamsoni loomingust saab esile tuua tantse "Koduvainul", "Lainete mäng", "Lõbus labajalg", "Piigad elevil", "Ilosa" jt. AnsambelAnsambli "Sõprus" repertuaaris on olnud üle 300 erineva [[tants]]u. Neist pidevalt on pidevalt repertuaaris 20-30 tantsu (sh vene, ukraina, saksa, iiri tantsud).

Tantsuansambel "Sõprus" on kontserte andnud 4 maailmajaos ja umbes 50 riigis (riikide piirid on ansambli pika ajaloo jooksul muutunud). 2010/2011. hooajal juhendavad "Sõpruse" rühmi [[Kätrin Järvis]] ja Agne Kurrikoff-Herman.

Ansamblis on aastate jooksul osalenud mitmed tuntud inimesed.inimesi, Näitena saab tuuanäiteks 1960ndate tanstusolistidtantsusolistid Tiia ja Lembo Võsa, Nukufilmi kunstiline juht Mait Laas, poliitik [[Kaia Jäppinen]], päästeameti juht Tõnis Pajo, "selgeltnägija" Hannes Vanatoa, näitleja [[Taavi Teplenkov...]]. Ansamblist on välja kasvanud rida praegusi tantsujuhte, näiteks Villu[[Koolitants]]u Valgialgataja (koolitantsuVillu initsiaator)Valgi, Hele Pomerants (Lee), Tõnu Pomerants (Kivimäe Kivid), Valdo Rebane (Kandali), Helgi Taelma, [[Kätrin Järvis]]... Ülikooliõpingute ajal tantsis ansamblis ühel hooajal ka [[Mait Agu]].

Ansamblis osaleb pidevalt osalevateüle tantsijate-muusikute100 arvtantsija onja tavaliselt üle 100muusiku. Enamasti tegutseb tantsuansambeltantsuansambli "Sõprus" juures solistide grupprühm (3 paari), kolm segarühma (A-, B- ja C-rühm, sh kontsertkoosseisuskontserdikoosseisu 12 paari), projektipõhiselt ka veteranide segarühm (6 paari), naisrühm (24 neidu-naist) ja eri vanuses lasterühmad.

"Sõprusele" tehti varem korduvalt ettepanek asutada isetegevusliku tantsuansambli baasil kutseline kollektiiv, mis jäi aga teostamata. Samas oli kutselisest ansamblist rääkimine loonud kaudse aluse iseseisva juriidilise isiku asutamiseks. Vaatamata EVEesti Vabariigi taastamisele järgnenud oludele valmistati ansambli 45. aastapäevaks (detsemberdetsembris 1991) ette kontsert Linnahalli laval[[Linnahall]]is, juunis 1994 ansambli kunstilise juhi Ilma Adamsoni autorikontsert (1994ja 1996. juuni) jaaastal ansambli 50.aastapäeva kontsert (1996). Ansambli vilistlaste initsiatiivil kogunes 1996. aasta kevadel initsiatiivgrupp eesmärgiga asutada juriidiline isik, kes võiks saada tantsuansambli huvide esindajaks. Kinnitati põhikiri, valiti juhatus ja revisjonikomisjon ning seati edasise tegevuse eesmärgiks tantsuansambli tantsupärandi süstematiseerimine ja säilitamine. Tollel ajal kehtinud kord nägi ette, et mittetulundusühingus registreeritakse kohalikus omavalitsuses. Seega sai MTÜ Tantsuansambel Sõprus esmaseks registreerijaks Tallinna Kesklinna Valitsus. Hiljem seadusandluse muutumisega sai MTÜ ümberregistreeritud Kultuuriministeeriumis ja hiljem Tallinna ettevõtteregistris (nr. 01830301). Alates 11.01.1996.a. on ansambel kantud Tallinna Linnakohtu mittetulundusühingute registrisse (reg. nr.80064468).