Erinevus lehekülje "Rahvarinne" redaktsioonide vahel

Lisatud 2088 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P
Eestimaa '''Rahvarinne''' (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks) (ERR) oli [[kodanikualgatus]]ega sündinud [[poliitiline liikumine]], suurim massiliikumine [[Eesti]]s.
 
==Algidee==
[[13. aprill]]il [[1988]] [[Eesti Televisioon]]i õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, avaldas [[Edgar Savisaar]] mõtte luua [[perestroika]] toetuseks legaalne [[opositsioon]], demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. [[1. oktoober|1.]]–[[2. oktoober|2. oktoobrini]] peeti [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja. [[23. august]]il [[1989]] organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "[[Balti kett]]" all. [[18. märts]]il [[1990]] toimusid [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised, kus Rahvarinne sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas [[Edgar Savisaare valitsus|valitsuse]] suures osas Rahvarinde liikmetest. [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1991]] asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes [[Keskerakond|Keskerakonnaks]].
[[13. aprill]]il [[1988]] [[Eesti Televisioon]]i õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, avaldas [[Edgar Savisaar]] mõtte luua [[perestroika]] toetuseks legaalne [[opositsioon]], demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. [[1. oktoober|1.]]–[[2. oktoober|2. oktoobrini]] peeti [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamiskongress.
 
==Asutamiskongress==
Rahvarinne lõpetas tegevuse [[13. november|13. novembril]] [[1993]].<ref>http://www.nlib.ee/88397</ref>
Asutamiskongressil valiti ka RR eestseisus ja volikogu.
*RR eestseisusse valiti: [[Kostel Gerndorff]], [[Mati Hint]], [[Lembit Koik]], [[Marju Lauristin]], [[Edgar Savisaar]], [[Heinz Valk]] ja [[Rein Veidemann]];
*RR volikogusse valiti: [[Hardo Aasmäe]], [[Paul Allik]], [[Küllo Arjakas]], [[Tõnis Avikson]], [[Rem Blum]], [[Oleg Burov]], [[Eldar Efendijev]], [[Andres Ehin]], [[Andres Ellamaa]], [[Sirje Endre]], [[Ignar Fjuk]], [[Igor Gräzin]], [[Klara Hallik]], [[Mati Heidmets]], [[Mart Kadastik]], [[Siim Kallas]], [[Vahur Kalmre]], [[Henn Karits]], [[Tõnu Karu]], [[Rein Kilk]], [[Paavo Kollom]], [[Ott Kool]], [[Andres Kork]], [[Toomas Kork]], [[Ülo Laanoja]], [[Vello Lattik]], [[Enn Leisson]], Juhan Liiv, [[Valdur Liiv]], [[Juri Lotman]], [[Aivo Lõhmus]], [[Uno Mereste]], [[Lennart Meri]], [[Mikk Mikiver]], [[Aadu Must]], [[Andres Ottenson]], [[Viktor Palm]], [[Enn Põldroos]], [[Kalev Raave]], [[Ivar Raig]], [[Vello Saatpalu]], [[Tõnn Sarv]], [[Mart Siimann]], [[Toomas Sildam]], [[Aare Sirel]], [[Lepo Sumera]], [[Ester Šank]], [[Hagi Šein]], [[Mati Tambur]], [[Andres Tarand]], [[Dalia Tarmak]], [[Felix Undusk]], [[Sulev Vahtre]], [[Hannes Valter]], [[Peeter Vihalem]], [[Ülo Vooglaid]], [[Rafik Grigorjan]], [[Hasso Nurm]], [[Jaak Tamm]], [[Mart Tarmak]], [[Mihkel Tiks]]. Volikogusse olid ka delegeeritud [[Kalju Aleksius]], [[Heinrich Ausmees]], [[Vladimir Brehov]], [[Albert Danielson]], [[Ivo Eesmaa]], [[Ants Erg]], [[Oleg Harlamov]], [[Valter Hommik]], [[Kalle Jents]], [[Rein Järlik]], [[Ivar Kallion]], [[Toomas Kork]], [[Reet Laul]], [[Samuel Lazikin]], [[Ando Leps]], [[Georg Lints]], [[Ants Lõhmus]], [[Taimi Piin]], [[Asta Pino]], [[Vello Pohla]], [[Jelena Popkovskaja]], [[Juris Putrins]], [[Villu Rooda]], [[Ott Sandrak]], [[Johannes Sepp]], [[Eduard Saumjan]], [[Rein Tamme]], [[Tenno Teets]], [[Liina Tõnisson]], [[Uno Ugandi]], [[Ulvi Valdja]], [[Illar Viilmann]]<ref>[http://www.rahvarinne.ee/public_uploads/files/RR_teataja_nr_12_-_3._oktoober_1988.pdf Eile õhtul selgusid...], Rahvarinde Teataja, 3. oktoober 1988</ref>.
[[13. aprill]]il [[1988]] [[Eesti Televisioon]]i õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, avaldas [[Edgar Savisaar]] mõtte luua [[perestroika]] toetuseks legaalne [[opositsioon]], demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. [[1. oktoober|1.]]–[[2. oktoober|2. oktoobrini]] peeti [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamiskongress.aasta Oktoobrisoktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja. [[23. august]]il [[1989]] organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "[[Balti kett]]" all. [[18. märts]]il [[1990]] toimusid [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised, kus Rahvarinne sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas [[Edgar Savisaare valitsus|valitsuse]] suures osas Rahvarinde liikmetest. [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1991]] asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes [[Keskerakond|Keskerakonnaks]].
 
Rahvarinne lõpetas tegevuse [[13. november|13. novembril]] [[1993]].<ref>http://www.nlib.ee/88397</ref>
 
== Rahvarinde olemus ja eesmärgid ==
60 172

muudatust