Kahvelpuri: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kahvelpuri''' (ingl.k.''gaffsail'', holl.k. ''gaffelzeil'') on nelinurkne [[pikipuri]], mis on

kinnitatud oma alumise ääre [[Poomiliik|poomliigiga]] [[poom]]i külge, ülemise ääre [[Kahvliliik|kahvliliigiga]] [[kahvel|kahvli]] ja eesmine äär [mastiliik] on piki masti. Kahvel, mis on kinnitatud masti külge [[kahvlipand]]i

ja [[klauvall]]i abil. Kuna kahvli kõrguse muutumisega muutub ka kahvelpurje [[pindala]], siis nimetatakse kahvli tõstmist '''purje juurdevõtmiseks'''. Kahvelpurje seatakse tuulde poomi suuna muutmisega laeva pikitasandist parema või vasaku parda poole. Seda tehakse [[Poominokk|poominoka]] külge kinnitatud [[soot]]ide abil. Kahvli allatuult vajumist välditakse [[jäärd]]i abil. K-je pindala reguleeritakse ka [rehvlintide] või [rehvpaelte] abil. Nende abil purje pinna vähendamist või suurendamist nimetatakse [[Rehvimine|rehvimiseks]]. Paikse kahvliga k-je mastiliik on pentseldatud masti [jaktaagi] külge. Purje juurdevõtmiseks tõmmatakse puri kahvli ja poomi välisotste juurde. Purje koristamist või purje korjamist teostatakse tõstetava kahvli puhul allalastud kahvli ja poomi vahele kinnitamisega (kiitaudega]. Paikse kahvli puhul korjatakse puri kokku masti juurde ja kinnitatakse kiitaudega. K-je tagumist äärt nimetatakse ahtriliigiks, alumist mastipoolset nurka (halsinurgaks), ülemist mastipoolset nurka klaunurgaks, kahvlinoka juures asuvat nurka piiginurgaks ja poominuka juures asuvat nurka soodinurgaks.

K-je kasutamist on kirjeldatud Rootsi ürikutes, mis pärinevad juba [[1525]]. aastast. Suure tõenäosusega võib lugeda, et samal ajal olid nad kasutusel ka Hollandis. K. arenes välja [[Priitpuri|priitpurjest]] ja veel saja aasta jooksul peale k-je kasutuselevõttu nimetati teda poolpriitpurjeks. Mitme sajandi jooksul kuni mehaaniliste jõuseadmete tarvituselevõtuni, olid k-jed laialt levinud üle maailma mitmetüübilistel ja mitmeotstarbelistel [[kuunar]]ite, aga