Savimineraalid: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1685 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.2+) (Robot: muudetud es:Minerales de la arcilla)
Resümee puudub
[[ImagePilt:Clay-ss-2005.jpg|thumbpisi|Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete.]]
'''Savimineraalid''' on [[mineraal]]id, mille [[terasuurus]] on alla 4 [[Mikromeeter|μm]].
 
Enamasti on tegemist [[Hüdratatsioon|hüdraatunud]] [[alumiinium]]i sisaldavate [[kihtsilikaat]]idega. Vähesed erandid on hüdraatunud [[Raud|raua]] ningja alumiiniumi [[alumiiniumoksiid]]id, [[tseoliidid]] jms. Mõnikord sisaldavad savimineraalid suures koguses rauda, [[magneesium]]i, [[oksiidleelismetall]]ide, [[tseoliididleelismuldmetall]]e jmsvõi teisi [[katioon]]e. Savimineraalid koosnevad kuusnurksetest [[vilk]]ude moodi kihtidest.
'''Savimineraalid''' on [[mineraal]]id, mille [[terasuurus]] on alla 4 [[Mikromeeter|μm]].
 
Tähtsaimad savimineraalid on [[smektiit]], [[illiit]], [[kaoliniit]], [[kloriit]] ningja nende segakihilised segud.
Enamasti on tegemist [[Hüdratatsioon|hüdraatunud]] [[alumiinium]]i sisaldavate [[kihtsilikaat]]idega. Vähesed erandid on hüdraatunud [[Raud|raua]] ning [[alumiinium]]i [[oksiid]]id, [[tseoliidid]] jms.
 
Savimineraalide teke on reeglina [[päevakivi]]de [[Porsumine|keemilise murenemise]] tulemus. [[Moone (geoloogia)|Moonde]] käigus asenduvad savimineraalid peamiselt vilkudega. Savimineraale tekitavad ka madalatel [[temperatuur]]idel toimuvad [[hüdrotermaalsed protsessid]]. Savimineraalid on väga levinud peeneteraliste [[settekivim]]ite hulgas, näiteks [[savikilt|savikilda]], [[mudakivim]]i, [[aleuroliit|aleuroliidi]] ning peeneteralise moondunud [[kilt|kilda]] ja [[fülliit|fülliidi]] seas.
Tähtsaimad savimineraalid on [[smektiit]], [[illiit]], [[kaoliniit]], [[kloriit]] ning nende segakihilised segud.
 
[[Savi]] on [[sete]], mis koosneb valdavalt kihtstruktuuriga savimineraalidest, nimelt tetra- ja oktaeedrilistest kihtidest. Savisid liigitatakse tavaliselt 1:1- ja 2:1-savideks. 1:1-savidel on tetra- ja oktaeedrilised kihid vaheldumisi ning selle näited on kaoliniit ja [[serpentiin]]. 2:1-savidel on [[oktaeeder|oktaeedriline]] kiht kahe [[tetraeeder|tetraeedrilise]] kihi vahel ning selle näited on illiit, smektiit, [[atapulgiit]] ja kloriit (kloriidil on vahel ka väljaspool oktaeedriline kiht, mida nimetatakse brutsiidiks).
Savimineraalide teke on reeglina [[päevakivi]]de [[Porsumine|keemilise murenemise]] tulemus. [[Moone (geoloogia)|Moonde]] käigus asenduvad savimineraalid peamiselt [[vilk]]udega.
 
Savimineraalide [[terasuurus]] on eriti väike, tavaliselt alla 2 μm. Sellepärast on selle analüüsimiseks vaja erimeetodeid. Kasutatakse [[röntgendifraktsioon]]i ja [[elektrondifraktsioon]]i ning mitmesuguseid [[spektroskoopia|spektroskoopilisi]] meetodeid, näiteks [[Mössbaueri spektroskoopia]] ja [[infrapunane spektroskoopia]]. Need meetodid võimaldavad saavutada suurema eraldusvõimega tulemusi kui annaks [[polarisatsioonimikroskoop]], mille kasutamine on [[petroloogia]]s traditsiooniline.
[[Savi]] on [[sete]], mis koosneb valdavalt kihtstruktuuriga savimineraalidest.
 
Savi olemust hakati paremini mõistma [[1930. aastad|1930. aastatel]], kui saviosakeste molekulaarstruktuuri hakati uurima röntgendifraktsiooni abil. Sellel perioodil hakati ühtlustama ka selle valdkonna [[termin]]eid.
 
[[Kategooria:Mineraalid]]
27 746

muudatust