Ludwig III Laps: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ludwig III Laps''' (mõnikord ka '''Ludwig IV'''; [[893]] [[AltöötingAltötting]] – [[911]] [[Maini-äärne Frankfurt]]) oli viimane [[Karolingid|Karolingist]] Ida-Frangi riigi valitseja.

Ludwig oli kuninga ja keisri Arnulfi janing tema abikaasa Ota (Oda, Uta) ainus poeg ning sai kuningaks tolle surma järel, olles vaid 6-aastane. Ta krooniti [[4. veebruar]]il [[900]] ja see on esimene Saksa kuninga kroonimine, mille kohta on kirjalikke andmeid.

Ludwigil oli vanem poolvend, väljaspool abielu [[871]] sündinud [[Zwentibold]], kes valitses Arnulfi armust [[Lotring]]is. Pärast Arnulfi surma keeldus Zwentibold Ludwigile allumast ja kuulutas Lotringi iseseisvaks. Aadli toetus kuulus aga Ludwigile, nad hakkasid mässama ja mässuline krahv [[Reginhar]] tappis taZwentiboldi. Zwentiboldil polnud pärijaid ja Ludwig sai tema maad endale.

Tema valitsusajal kannatas maa rängalt [[ungarlased|ungarlaste]] rüüsteretkede all. 900 rüüstas ungarlastenende üks vägi rängalt [[Baier]]it, aga teise suutsid markkrahv Liutpold ja [[Passau]] piiskop Richer puruks lüüa. [[901]] laastasid ungarlased [[Kärnten]]it. [[904]] kutsusid sakslased ungarlaste vaimse juhi [[Kurszán]]i, kes oli [[Árpád]]i kaasvalitseja, läbirääkimistele, kuid mõrvasid ta kogu kaaskonnaga, misjärel Árpád sai ungarlaste ainuvalitsejaks. [[906]] rüüstasid ungarlased kahel korral [[Saksimaa]]d ja [[907]] andsid nad baierlastele ränga hoobi, tappes ka markkrahvi Liutpoldi. Ludwig proovis sõjaväge ka ise juhtida, aga tema vägi löödi Pressburgi ([[Bratislava]]) all puruks. [[908|Järgmisel aastal]] oli Saksimaa ja [[Tüüringi]] kord ning [[909]] käisid nadungarlased koguni [[Švaabimaa]]l ja [[Ülem-Burgundia]]s.

Kui Ludwig pärijateta suri, algas riigis segadusteaeg, mis lõppes [[Heinrich Linnupüüdja]] võimuletulekuga. Kuid näiteks Lotringi valitsejaks sai Reginhar, kes oli enne seal valitsenud Zwentiboldi ise tapnud.