Jean Sibelius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib heliloojast; muusikatarkvara kohta vaata artiklit [[Sibelius (tarkvara)]]}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Jean sibelius.jpg|thumb|Jean Sibelius aastal 1913]]
[[Pilt:Jean Sibelius 1939.jpg|thumb|Jean Sibelius aastal 1939]]
'''Jean Sibelius''' (õieti '''Johan Christian Julius Sibelius''', hüüdnimi '''Janne'''; [[8. detsember]] [[1865]] [[Hämeenlinna]] – [[20. september]] [[1957]] [[Järvenpää]]) oli [[Soome]] [[helilooja]].
 
Jean Sibelius oli [[Soome]] [[klassikaline muusika|klassikalise muusika]] helilooja ja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel.
 
==Elukäik==
Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas[[Hämeenlinna]]s. Kuigi teda tuntikutsuti perekonnaringis JannenaJanneks, hakkas ta oma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena.
 
Tema perekondPerekond otsustas saata Jeani saata soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876–1885[[1876]]–[[1885]]. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas.
 
Sibelius abiellus [[10. juuni]]l [[1892]] Aino Järnefeldtiga (1871–1969). Nad olid 65 aastat abielus ja neil oli 6 tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti (1898–1900), Katarina (1903–1984), Margareta (1908–1988) ja Heidi (1911–1982).
Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka lindistatakse tihti.
 
==Looming==
Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud:
Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat[[sümfoonia]]t. Nagu ka [[Beethoven]], kasutas Sibelius neistsümfoonia kõiki,vormi et arendada sügavamaksarendamaks oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamaks. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka lindistataksesalvestatakse tihti.
Finlandia, Kurb valss (''Valse triste''), viiulikontsert, Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen (sealhulgas Toonela luik).
Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile,muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt muusika kirjutamise, oli tal selle aja jooksul veel katseid komponeerimise jätkamiseks, näiteks üritas ta kirjutada oma kaheksandat sümfooniat. Ta on loonud natuke vabamüürlaste muusikat. Tal säilis elav huvi muusika arengu kohta, siiski ei meeldinud talle alati modernne muusika.
 
TemaLisaks teostestsümfooniatele onleidub kõigeSibeliuse enamloomingus tuntudka muid vorme: sümfooniline poeem "[[Finlandiapoeem]] "Finlandia", jaorkestripala valss"Kurb valss" (''Valse triste''") näidendist "Kuolema". Jean Sibeliust kurvastas, etviiulikontsert inimesedja ei[[süit|süidid]] tunne"Karelia" temaning sümfooniaid"Lemminkäinen" ja(sealhulgas teisi"Toonela suuremaid teoseidluik").
Lisaks hulk [[eepos]]est "[[Kalevala]]" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja [[vabamüürlus|vabamüürlaste]] rituaalset muusikat.
 
Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile,muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt muusika kirjutamise, olitegi talta selle aja jooksul veel katseid komponeerimise jätkamiseks, näiteks üritas ta kirjutada oma kaheksandat sümfooniat. TaSibelius ontundis loonudterve natukeelu vabamüürlaste muusikat. Tal säilis elavelavat huvi muusika arengu kohtavastu, siiski ei meeldinud talle alati modernnemoodne muusika.
[[Suured soomlased|Kõigi aegade suurima soomlase]] valimisel [[2004]]. aastal sai Sibelius 8. koha.
 
[[Suured soomlased|Kõigi aegade suurima soomlase]] valimisel [[2004]]. aastal sai Sibelius 8. koha.
Sibelius abiellus [[10. juuni]]l [[1892]] Aino Järnefeldtiga (1871–1969). Nad olid 65 aastat abielus ja neil oli 6 tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti (1898–1900), Katarina (1903–1984), Margareta (1908–1988) ja Heidi (1911–1982).
 
[[1972]] müüsid Sibeliuse tütred isakodu [[Ainola]] Soome riigile. [[1974]] avati seal Sibeliuse muuseum.