Nurmikas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: en:Poa |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund
| seisundi_süsteem
| seisundi_ref
| pilt
| pildi_seletus
| pildi_laius
| riik
| hõimkond
| klass
| selts
| sugukond
| perekond
| liik
| binaarne
| binaarse_autor =
| levikukaart =
| sünonüümid =
}}
'''Nurmikas''' (''Poa'') on [[kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[kõrrelised|kõrreliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[rohttaim]]ede [[perekond (bioloogia)|perekond]].
Perekonda kuulub umbes 500 [[liik (bioloogia)|liiki]], mis kasvavad [[parasvööde|parasvöötmes]]. Enamik liikidest perekonnas on [[mitmeaastane taim|mitmeaastased]], aga üksikud liigid on [[üheaastane taim|üheaastased]]. Enamik liikidest on [[ühekojaline taim|ühekojalised]], aga üksikud liigid on [[kahekojaline taim|kahekojalised]].
Esimesena kirjeldas nurmikat teaduslikult [[Linnaeus]]. Ta andis nurmikale ka teadusliku nime, mis tuleb [[kreeka keel]]est ja tähendab selles keeles [[loomasööt]]a.
Paljud nurmikaliigid on tähtsad [[karjamaa]]taimed, mida laialdaselt kasutatakse [[kariloom]]ade toiduks. [[Stepp|Stepis]] võivad nurmikad moodustada [[fütotsönoos]]i põhiosa. Mitut liiki nurmikad on tähtsad [[hein]]taimed, eriti [[aasnurmikas]], mida sellepärast isegi kultiveerima on hakatud. Head heina saab ka [[soonurmikas]]t ja [[harilik nurmikas|harilikust nurmikast]]. Loomade toidutaimeks karjamaal sobib kõige paremini [[murunurmikas]].
Kõik mainitud ja paljud mainimata nurmikad on tähtsad [[umbrohi|umbrohud]]. Maa-aluse [[võsund]]i tõttu on neist raske lahti saada, sest kui taime täielikult välja ei kitkuta, vaid osa sellest maa sisse jääb, siis kasvavad sealt uued lehed asemele.
Nurmikad kasvavad 1–12, vahel isegi 14 dm kõrgeks. Maa all on neil tavaliselt võsund ja siis moodustavad nad rohkem või vähem tiheda [[mätas|mätta]]. [[Vars]] on tavaliselt püstine, sile ja paljas, harvem kare.
[[Leht|Lehed]] on kitsad ja kas tasapinnalised või keskelt pikuti kokku murtud, mõnikord moodustavad harjase. [[Lehetupp]] on õhenenud, aga mõnel liigil paksenenud, kas nüri või väljaulatuva [[lehekeel]]ega. Lehetupp on eri liikidel eri ulatuses, mõnikord peaaegu täies pikkuses suletud, sile või kare, harvem lühikeste narmastega. Lehekeel on [[kile]]jas, 0,2–6 mm pikk või kaetud tagapoolel ja ääres väga lühikeste narmastega. Lehed on 1–8, harva kuni 12 mm laiad.
Lülisoomused on nahksed või kilejad, vahel peaaegu täielikult kilejad, munajad kuni süstjad, teravad, kiiljad või nürid. Alumised lülisoomused ei ole tavaliselt üle 3 korra lülist lühemad ja nad on 1–3 soonega, aga ülemised on 1½–2 korda lülist lühemad ja 3–5 soonega.
[[Õisik]] on kahar, harvemini kokkusurutud ja tihe [[pööris]] pikkusega 1½–25, vahel isegi 30 cm. Õisiku [[õieraag|õieraod]] on siledad või karedad. Üksikud [[pähk|pähad]] õisikus on 2½–10 mm pikad ning nad on 3–6, harvem 2 või 8 mõlemasoolise [[õis|õiega]], kuid kõige ülemine on neist harilikult väljaarenemata. Iga õie all on tavaliselt õierao sõlmekoht. Õies on umbes 3 [[tolmukas|tolmukat]]. [[Tolmukapea]] on 0,3–3 mm pikk.
Nurmikate [[vili]] on [[teris]]. See on 1,3–3 mm pikk, [[ellips]]oidne või piklik. Seemned pudenevad terisest koos värviliste soomustega.
Nurmika [[kromosoom]]id on suured. Nurmikal on kõigest 7 kromosoomi.
==Eesti liigid==
| |||