Camille Saint-Saëns: erinevus redaktsioonide vahel

Charles '''Camille Saint-Saëns''' [ʃaʁl kamij sɛ̃sɑ̃s] ([[9. oktoober]] [[1835]] [[Pariis]] – [[16. detsember]] [[1921]] [[Alžiir]]) oli [[Prantsusmaa|prantsuse]] [[helilooja]], [[pianist]], [[orelimängija]], [[koorijuht]] ja [[muusikakriitik]]. Ta on eelkõige tuntud oma [[instrumentaalansambel|instrumentaalansambli]]le kirjutatud tsükliga "[[Loomade karneval]]"samuti oma teosteleteostega "[[Danse Macabre]]", "[[Samson ja Delilah]]", "[[Klaverikontsert Nr. 2]]", "[[Tšellokontsert Nr. 1]]" ja "[[Sümfoonia Nr. 3 (Oreli Sümfoonia)]]".

Saint-Saëns sündis Pariisis 9. oktoobril 1835. Tema isa oli valitsusametnik, kes suri 3 kuud pärast poja sündi. Teda kasvatasid tema ema, Clémence ja tema tädi Charlotte Masson, kes hakkasid talle [[klaver]]it õpetama, kui ta oli 2-aastane. Sel ajal avastati ka, et Saint-Saënsil oli juba noorest peast [[absoluutne kuulmine]]. Peaaegu kohe hakkas ta ka ise komponeerima. Tema esimene säilinud helitöö on kirjutatud kolmeaastaselt [[22. märts]]il [[1839]]. Kolmeaastaselt õppis ta lugema ja kirjutama, seitsmeaastaselt rääkis [[ladina keel]]es. Ta esines amtlikult esimest korda viieaastaselt, kui ta mängis kontserdil klaverisaadet [[Beethoven]]i "[[Viiuli Sonaat|Viiuli Sonaadile]]". HiljemUmbes läkssamal taajal õppima,hakkas et saadata põhjalikult analüüsidaanalüüsima "[[Don Giovanni]]t" partituuri. 1842. aastalalustas hakkas talle klaveritundeta andmaklaveriõpinguid [[Camille-Marie Stamaty]], kes oli [[Friedrich Kalkbrenner]]i õpilaneõpilase, käe all. Oma üheesimese järgmistestavaliku klaverisoolo[[kontsert|kontsertitestkontserdi]] andis taSaint-Saëns 10-aastaselt. Kuuldus temast kui imelapsest levis kiiresti, sealhulgas Ameerikasse, kus tema imetegusid mainiti Bostoni ajalehe artikklisartiklis. Ta võis mälu järgi esitada ükskõik millise [[Ludwig van Beethoven]]i 32 klaverisonaadist.

Varateismelisena asus ta [[Pariisi konservatoorium]]i [[orel]]it ja [[kompositsiooni eriala|kompositsiooni]] õppima koos [[Fromental Halévy|Fromental Halévyga]], ent mainekat [[stipendium]]i ''[[Prix de Rome]]'' ei saanud ta ei [[1852]]. ega [[1864]]. aastal. Sellele vaatamata ta võitis ta mitmeid eripreemiaid ja tänu oma kasvavale mainele tutvus ka [[Ferenc Liszt|Ferenc Lisztiga]]. Kuueteist aastasenaKuueteistaastasena kirjutas helilooja oma esimese sümfoonia; tema teine sümfoonia, avalikustatudmis publitseeriti kui "Sümfoonia nr 1 Es-duur" kanti ette 1853. aastal, põhjustades paljude kriitikute ja heliloojate hämmastusekshämmastust. [[Hector Berlioz]], kellestkes sai samuti üheks Saint-Saënsi lähedaseks sõbraks, tegiütles tuntuks kuulsasaanud remargilause: "Ta teab kõike, kuid tal puudub kogenematus."

Aastatel [[1858]]–[[1877]] oli Saint-Saëns [[Pariis]]is [[Madeleine'i kirik]]u [[orelimängija]]. Tema iganädalased [[improvisatsioon]]id orelil meelitasid teda kuulama hulga rahvast ja ajendasid [[Ferenc Liszt]]i nimetama teda maailma suurimaks orelikunstnikuks. SellesSamas kirikus peeti ka tema matusetalitus. Sellel ajal valmis ka tatema teos "[[Danse Macabre]]". Aastatel 1861 kuni 1865 võttisasus ta endale klaveri eriala professori ametikohaametikohale École Niedermeyeris, kus õpetatiõpetas klassikalise muusika nagu [[Johann Sebastian Bach|Bach]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart]] kõrval ka kaasaegset muusikat nagu [[Ferenc Liszt|Liszt]], [[Charles Gounod|Gounod]], [[Hector Berlioz|Berlioz]] ja [[Richard Wagner|Wagner]] ja lisaks sellele veel konservatiivset muusikat nagu [[Johann Sebastian Bach|Bach]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart]]. Tema kõige edukamad õpilased olid [[Andre Messager]] ja [[Gabriel Fauré]], kesneist viimane oli Saint-Saënsi lemmikõpilane ja kellest hiljem sai ka ta kõige lähedasem sõber.