Redaktsioon: 29. märts 2012, kell 16:42 redigeeri Ervion (arutelu \| kaastöö) 41 muudatust levinuimaid heitgaase ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. märts 2012, kell 20:11 redigeeri eemalda Ervion (arutelu \| kaastöö) 41 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Heitgaasid kahjustavad [[ökosüsteem]]e ja [[elusolend]]ite (sh inimese) [[tervis]]t, põhjustavad [[happevihm]]u ja [[kasvuhoonenähtus]]t<ref name="SEI"/>. ==Heitgaaside tekkimine== ===Kütuste põlemisel=== Kütused sisaldavad enamasti 30%...90% süsinikku, vähem vesinikku, lämmastikku, happniku ja väävlit. Lisaks sellele on enamamikes kütustes ka enamal või vähemal määral mineraalosa. Kütuste põlemisel tekib enamasti CO<sub>2</sub>, H<sub>2</sub>O, CO, SO<sub>2</sub>, NO, mitmesuguseid süsivesinikke(sh. vähktõbe põhjustavat bensopüreeni) ja tuhka. Tuha koostisosadeks on peaaegu kõik perioodilisussüsteemi elemendid, seal hulgas ka väga haruldasi ja isegi radioaktiivseid ühendeid. Peene tuhk võib tuulega levida kilomeetreid eemale ja katta väga suuri alasid. ===Looduslikud saasteallikad=== Saasteaineid satub õhke vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside käigus. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO<sub>2</sub>. Erinevatel bioloogilistel protsessidel tekivad H<sub>2</sub>S, CO, CO<sub>2</sub> ja NH<sub>3</sub>. ==Levinumaid heitgaase== ===Vääveldioksiid ~~SO2~~SO<sub>2</sub>=== [[Vääveldioksiid\|Vääveldioksiid]] on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. ~~SO2~~SO<sub>2</sub> tekitab [[bronhiit\|bronhiiti]], hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes [[klorofüll\|klorofülli]], mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või [[osoon\|osooni]] mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (~~SO3~~SO<sub>3</sub>), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid. ===Süsinik''(mono)''oksiid e vingugaas, CO=== 13. rida ⟶ 20. rida: [[Vingugaas\|Vingugaas]] on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt. tulekahju korral tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus happnikku ära). Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime happnikku siduda). Mürgitusega kaasneb peavalu ja -pööritus ning teadvuse kadu. Esmaabiks on värske õhk. ===Divesiniksulfiid ~~H2S~~H<sub>2</sub>S=== [[Vesiniksulfiid\|Divesiniksulfiid]] on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes ~~mikro organismide~~mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini. ===Lämmastikoksiidid ~~N2O~~N<sub>2</sub>O, NO ja ~~NO2~~NO<sub>2</sub>=== NO moodustub sisepõlemismootorites ja ühineb iseeneslikult õhuhapnikuga, andes ~~NO2~~NO<sub>2</sub>. ~~NO2~~NO<sub>2</sub> tekib ka äikese tulemusena. ~~N2O~~N<sub>2</sub>O tekib lämmastikväetistest. ~~NO2~~NO<sub>2</sub> reageerimisel õhuniiskuse või vihmaveega tekib samuti happesademete põhikomponente. ==Vaata ka== *[[Transport]]

Heitgaas: erinevus redaktsioonide vahel