Rasmus, Pontus ja Lontu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
191 (1999)
}}
'''"Rasmus, Pontus ja Lontu"''' on [[rootsi]] lastekirjaniku [[Astrid Lindgren]]i 20. raamat. See on lugu 11-aastasest Rasmusest, kes enda õe häbist päästmiseks asutab koos sõbra Pontusega Armastuse Ohvrite Päästesalga, kuid lõpetab ootamatult hõbedavargaid kinni võtta aidates. Lugu on ilmunud ka kogumikus "[[Rasmuste raamat]]", kus on lisaks veel
==Sisu==
Raamatu tegevus toimub [[Rootsi]] väikelinnas [[Västanviki]]s. Peategelaseks on viienda klassi poiss Rasmus, kes satub koos oma sõbra Pontuse ja koera Lontuga ootamatult hõbedavaraste jälgedele. Esimestes peatükkides veedavad poisid aega [[Tivoli]]t külastades ning kohtavad seal ka kuulsat mõõganeeljat Alfredot. Poistel on raha pea-aegu otsas ning lootuses mõõganeelajat siiski näha küsib Pontus: "Öelge, onu, kas me ei saaks poole hinnaga sisse, kui lubame, et vaatame üheainsa silmaga?". Seda neile siiski ei lubata ja Rasmuse algatusel roomavad nad katteääre alt telki etendust vaatama. Seal aga lähevad nad lollitamisega liiale ning Alfredo märkab neid. Poisid põgenevad, kohtuvad vorstisabas tundmatu mehega, kes küsib Alfredo telgi asukohta. Vankrite vahel jalutades satuvad nad taas Alfredo vaatevälja, nüüd on temaga liitunud ka tundmatu nimega Ernst. Alfredo üritab poisse kätte saada kuid komistab pesukausi taha ja Rasmus ning Pontus jooksevad minema.
Neljandas peatükis saab Rasmus teada, et tema õde Trips on õnnetu, kuna Joakim jättis ta maha. Nimelt oli ka teine poiss, Jan, Tripsust sisse võetud ja suudles tüdrukut ootamatult. Joakim aga nägi seda momenti ning arvas, et Jan suudleb tüdrukut selle soovil. Nüüd on Trips ilma poisist, kellesse ta on hullupööra armunud, ning kardab sattuda väljamüügikataloogi. Joakimil on selline album, kuhu ta kleebib oma endiste pruutide pildid, et nad "odavalt maha müüa". Rasmus otsustab oma õe sellest häbist päästa ning asustab Pontusega koos Armastuse Ohvrite Päästesalga. Nende plaan on hiilida öösel Joakimi majja ning varastada temat ära see väljamüügikataloog koos Tripsu pildiga.
Poisid hiilivad keldri kaudu Joakimi koju ja saavad kätte väljamüügikataloogi. Nad kuulevad majas samme ja ronivad akna kaudu välja. Tänavale jõudnuna oma saaki uurides avastavad nad, et Tripsu pilti kataloogis ei ole ja Ronivad tagasi Joakimi juurde. Nad leiavad pildi rahakotist ning hakkavad taas alla ronima. Redelil kükitades näevad nad aga nende all keldriakna kaudu lahkuvaid hõbedavargaid koos Joakimi isa hõbedaga lahkumas. Poisid jäitavad vargaid tivolivankriteni, varasteks on mõõganeelaja Alfredo ja tema sõber Ernst. Just siis, kui poisid plaanivad politsei kutsuda, tuleb hommikuse jooksuga Rasmuses koer Lontu, kes nad oma haukumisega reedab. Sulid olid Rasmust ja Pontust majas näinud, kuid olid selle hetkeni veendunud, et poisid ei teadnud neist midagi. Nüüd lärmi peale välja tulles leidsid nad pisikesed nuuskurid akna tagant ning püüdsid nad kinni. Ernst ütleb, et kui poisid midagi välja räägivad, lööb ta Rasmuse koera maha, kui nad aga vait on, saab ta Lontu tagasi niipea, kui nad on hõbeda maha müünud ja jalga laskmas.
Pontuse ettepannekul luuravad nad Tivoli ees põõsastes, et näha, kuhu Lontu viiakse. Nad jälitavad Alfredot ja tema naist Bertat ning selgub, et nood suunduvad otse Pontuse kodu suunas, tema naabrinaise proua Anderssoni keldrisse. Juttude põhjal saavad nad aru, et proua Andersson, kes on parajasti haiglas, on Berta õde. Pontusel on keldri võti, mille proua Andersson talle koristamise eesmärgil andis, kuid selgub, et keldris pole mingit koera, küll aga on seal varastatud hõbe. Järgmisel päeval otsustab Rasmus pättide tagant hõbeda ära varastada, asendades selle vanarauaga. Kott on küll pitseeritud plommiga kinni, kuid nemad lõikavad hoopis põhja katki ning õmblevad selle pärast kinni tagasi. Parjasti tuleb ka Ernst koos Alfredoga varandust kontrollima, kuid poistel õnnestub napilt vaateväljast kaduda.
Lontu kätesaamise kohaks määratakse eemalseisev talu, kuid sinna jõudnud, teatab Alfredo et paneb poisid ööseks luku taha ja näitab neile, et Lontu on maja kõrval keldris. Hommikul peab Berta tulema neid välja laskma, see annab ka sulidele võimaluse ilma temata lahkuda. Poisid aga põgenevad majast, tehes oma pükstest köie, mida mööda teise korruse aknast välja ronida. Seejärel võtavad nad Lontu kaasa ja tormavad politseisse, Rasmuse isa juurde. Politseinikud käivad välja plaani, mille abil röövlid jalutavad ise otse politseijaoskonda - arvates, et sinna pani Rasmus nende tagant sissevehitud varanduse. Raamat lõpeb kevadpeoga, kus Trips ja Joakim ära lepivad. Poisid vaatavaid armunuid ja Rasmus rahustab Pontust: "Ei, ole päris kindel, meie ei saa mitte k u n a g i niisuguseks!"
==Tegelased==
'''[[Rasmus Persson]]''' on raamatu peategelane. Ta on 11-aastane, siniste silmade ja
'''[[Pontus Magnusson]]''' on Rasmuse parim sõber ja klassivend, kes nakatub Rasmuse ideedest ning on kõiges tema ustav kaaslane.
24. rida ⟶ 31. rida:
'''Lontu''' on Rasmuse traatkarvaline taks, kes tahaks peremehega kõikjale kaasa minna ning magab ta kaisus. Rasmuse arvates on ta maailma parim koer, kuigi ta nõuab igal hommikul kell seitse oma jalutuskäiku.
'''Patrik Persson''' on Rasmuse isa, kes töötab politseinikuna. Ta on oma pere üle uhke, alati rõõmsameelne ning kiitleb kõigile, kes kuulda tahavad, kuidas tema poeg on kõigi
'''Gullan Persson''' on Rasmuse ema, kes on armastav ja kindlameelne. Tema sõna maksab perekonnas, see tähendab ka seda, et Rasmus oma koolitükkide õppimisest ei pääse.
'''Patricia Persson''' ehk Trips on Rasmuse vanem õde, kes mängib kooliansamblis "Pling Plong Players" kitarri. Ta on rõõmsameelne noor tüdruk, kelle kohta isa ütleb, et ta tõuseb voodist laul suul, ning kes ei pea paljuks oma väikevenda tänaval kallistada. Tripsu tunneb tänaval ära tema blondi hobusesaba ja naerulohkude järgi ning olles üldiselt populaarne tüdruk, kes vahetab oma poisse tavaliselt igas veerandis, armub ta
'''Joakim von Rencken''' on paruni poeg, üks kooli populaarsematest poistest.
'''Parun von Rencken''' on linnakese rikkaim mees, kel ei ole naist vaid üksainus poeg. Ta on heatatlik mees, kes on tuntud oma silmapaistva hõbedakogu poolest.
'''[[Mõõganeelaja Alfredo]]''' on Västanvikisse sõitnud [[Tivoli]] mõõganeelaja, kes oli väidetavalt esinenud kõigis [[Euroopa]] pealinnades. Ta on jõulise kehaga mees, punetava näo, mustade metsikult sagris juuste ning mustade vurrudega.
'''Väike Berta''' on jupsakas naine, Alfredo kaasa. Ta on kärsitu ja käreda olekuga ning Alfredo sõnul kasib ta ühte meest isegi liiga hästi. Berta armastab enda ümber ka ilu ning kaunistas oma vankrit päevatekkide ja vaasitorgatud sireliokstega. Alberto on tema kamandamisest ja kasimisest siiski tüdinud ja kavatseb temast pettusega lahti saada.
'''Ernst''' on sulide kamba kolmas liige, suure inetu suu ja kalgi olekuga mees. Ta on suurlinnliku välimusega, kaabu hooletult kuklas, ja närvilise olekuga. Rasmus ja Pontus kohtasid teda esimest korda vorstisabas, kus ta trügis poistest ette ega öelnud vorstimüüjale isegi aitäh mitte. Ernsti iseloomustatakse korduvalt sõnadega "sul on nõrgad närvid" ja "sa oled umbusklik nagu vana kits". Tema tuli selle peale, et Rasmust Lontuga ähvardada,
'''Proua Andersson''' on Pontuse naaber Täitapunõmme kõige kõrgemalt alalt, Puusepamäelt. Pontuse arvates meenutas kaklusest paistes huulega Rasmus just proua Anderssoni. Hiljem selgub, et proua Andersson on röövlitekamba liikme Berta õde, ning ajal, mil tädike on murtud jalaluuga haiglas, kasutavad vargad tema keldrit peidupaigana. Proua Anderssoni ja Berta ühine lapsepõlvekodu oli Niidutalu, kuhu Alfredo pani luku taha Pontuse ja Rasmuse ning peitis ka Lontu. Proua Andersson ise ei tea oma õe tegudest midagi, tema on usaldanud oma keldrivõtme Pontusele, et too seda tema äraolekul koristaks.
'''Magister Fröberg''' on Rasmuse matemaatikaõpetaja. Ta on tuntud oma iroonia poolest ning temast on saanud Rasmuse lemmikõpetaja. Pontust kutsub ta järjekindlalt "vend Pontuseks". Olles lehest lugenud Rasmuse ja Pontuse rollist varaste kinnipüüdmisel,
'''Magister Hellgren''' on Rasmuse looduslooõpetaja, kelle tunniks õppis Rasmus selgeks, et lehmal on neli magu: vats, võrkmik, kordmagu, libemagu.
'''Proua Enoksson''' on väikelinnakese daam, kes peab [[kanaarilind]]u. See pidevalt kodust ära lendav [[kanaarilind]] on kohaliku politsei peamine tööallikas. Ühel päeval aitasid Rasmus, Pontus ja Sverre proua Enokssonil üle tänava minna, neid läks vaja tervelt kolme, kuna poolel teel ehmus proua Enoksson ühest autost ja oleks
'''Elin Gustavsson''' peab kondiitriäri aadressil Suur tänav 13. Sealt tõi Alfredo poistele vahukooretordi - et nad luku taha panduna nälga ei sureks, kommenteeris ta ise.
'''Mariann Dahlmann''' on valgepäine plika, kes elab Rasmuse lähedal ning kellel on taksikoer Tessa. Lontu armastab hommikusi kohtumisi Tessaga samavõrd, kui Rasmus vihkab hommikusi kohtumisi Marianniga, sest kui tüdruk temaga lobiseda
'''Stig''' on Rasmuse ja Pontuse klassivend, kellega Rasmus eriti läbi ei saa. Stigi isa on olnud poksija. Pärast mõningast sõnelust leidis Rasmuse ja Stigi vahel aset "suur lööma mõlema rusikaga", mille juhuslikult lahutas Rasmuse isa.
56. rida ⟶ 63. rida:
'''Jan''' on "Pling Plong Playersi" liige, kes jultunult suudles Tripsu ja kuna Joakim arvas, et tüdruk seda soovis, oli nende suhe rikutud.
Veel mainitaksse raamatus Rasmuse isa ülemust ja sõpra '''ülemkonstaablit''', turrisjuukselist politseinikut nimega '''Söderlund''', vanakraamikaupmeest '''Vanakraami-Johanit''' ning sulide klienti '''Antiikhaid'''.
==Eesti keeles ilmunud==
*"Rasmus, Pontus ja Lontu" [[Eesti Raamat]], [[1967]]
*"Rasmuste raamat [[Eesti Raamat]], [[1995]]
*"Rasmus, Pontus ja Lontu" [[Tiritamm]], [[1999]]
{{vikitsitaat}}
[[Kategooria:Astrid Lindgreni teosed]]
| |||