Erinevus lehekülje "Hispaania inkvisitsioon" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Esiteks tuleb arvesse võtta, et inkvisitsioon ei toiminud omavoliliselt, vaid vastavalt [[kanooniline õigus|kanoonilisele õigusele]]. Selle toimingud olid üksikasjalikult väljendatud niinimetatud “Instruktsioonides” (hisp k ''Instrucciones''), mis olid koostatud peamiste [[inkvisiitorite]] Torquemada, Deza y Valdési poolt.
 
==== Süüdistus ====
 
Inkvisitsiooni linna saabudes oli esimeseks sammuks armuedikt, mille luges ette inkvisiitor pärast pühapäevast missat. Selgitati võimalikke ketserlusilminguid ja julgustati koguduse liikmeid pöörduma inkvisitsioonikohtu poole, et kergendada oma südametunnistust. Neid nimetati armuediktideks, sest kõigile, kes end armuandmisperioodil (umbkaudu ühe kuu vältel) üles andsid ja kohtule esitlesid, pakuti võimalust kirikult lunastust paluda, seda ilma tõsiste karistusteta. Selline lubadus oli väga tõhus ja paljud inimesed läksidki vabatahtlikult kohtu ette. Ainult enda ülesandmisest aga ei piisanud: vaja oli süüdistada ka teisi seaduserikkujaid. Just informaatorid olid inkvisiitoritele ammendamatuteks teabeallikateks. Aja vältel asendati armuediktid nn usuediktidega, mis kaotasid võimaluse vabatahtlikult kirikuga leppida.
Kaebused olid anonüümsed, seetõttu ei olnud süüalusel mingisugust võimalust tuvastada süüdistajate isikuid. See oli inkvisitsioonivastaste (näiteks Kastiilia Rahvusassamblee,1518) üks kritiseeritumaid punkte. Tegelikkuses esines tihti valesüüdistusi kadeduse leevendamiseks ja sallimatuse väljendamiseks. Paljud süüdistused olid aga tähtsusetutel põhjustel. Inkvisitsioon tekitas naabrite vahel hirmu ja umbusaldust ning haruldased ei olnud isegi kaebused ühe pere liikmete vahel.
 
==== Kinnipidamine ====
 
Pärast kaebust uurisid juhtumit hindajad (hisp k ''calificadores''), kes pidid selgeks tegema, kas toime oli pandud [[Ketserlus|ketserlusakt]] ja alles seejärel võidi süüdlane vangistada. Tegelikkuses leidsid aga aset paljud ennetava vangistamise juhtumid, millest mõnede puhul pidi kinnipeetu ootama vanglas kuni kaks aastat, enne kui hindajad ta juhtumit uurisid.
Kogu protseduur viidi läbi saladuskatte all nii avalikkuse kui ka süüaluse enda suhtes, keda ei informeeritud talle osaks saavatest süüdistustest. Võisid mööduda kuud või suisa aastad, ilma et talle teada antaks, miks ta vangistatud on. Vangikamber oli eraldatud ja vangistuse jooksul ei lubatud teda ei [[Missa|missale]] ega ka [[Armulaud|armulauale]]. On olemas kindlaid tunnistusi selle kohta, et inkvisitsiooni kongid ei olnud kehvemad kui riikliku kohtu omad. Mõned kinnipeetud surid vanglas, nagu sel ajastul tavaline oli.
 
==== Kohtuprotsess ====
 
Inkvisitsiooniprotsess koosnes mitmest istungist, kus tunnistasid nii hagejad kui ka kostja. Viimasele määrati tribunaliliikmest kaitsja, kelle tööks oli kostjat vaid nõustada ning ajendada teda tõtt rääkima. Istungit juhtis peaprokurör. Kostja ülekuulamised toimusid ''notario del secreto'' juuresolekul, kes pani süüaluse sõnad üksikasjalikult kirja (inkvisitsiooni toimikud, võrreldes ajastu teiste kohtusüsteemide omadega, äratavad tähelepanu dokumentatsiooni täielikkuse poolest). Enese kaitsmiseks oli süülusel kaks võimalust: ''abonos'' (otsida tema poolt olevaid tunnistajaid) või ''tachas'' (tõestada, et süüdistajate tunnistajad ei ole usaldusväärsed).
Olles piinamisprotseduuri lõpetanud, kohtusid inkvisiitorid piiskopi esindaja ning niinimetatud konsultantidega, teoloogia või kanoonilise õiguse ekspertidega “usukonsultatsioonil”. Hääletati kohtuasja üle ja väljastati otsus, mis pidi üksmeelne olema, vastasel juhul tuli raport Ülemkohtule saata.
 
==== Kohtuotsus ====
 
Protsessi tulemused võisid olla järgmised:
Karistuste määramine oli erinevatel ajajärkudel varieeruv. Usutakse, et surmanuhtlused olid sagedased eelkõige inkvisitsiooni esimesel etapil (García Cárceli andmetel mõistis [[Valencia]] kohus enne 1530. aastat surma 40% kohtualustest, kuid pärast langes see protsent 3-le.)
 
==== ''Autos de fe'' ====
<small>Hispaania inkvisitsiooni korraldatud suurejoonelised avalikud vaatemängud</small>
 
48

muudatust