Grigori Zinovjev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
30. rida:
1917. aasta kevadel saabus G. Zinovjev koos v. Leniniga plommitud vagunites Šveitsist läbi Saksamaa - Rootsi ja Soome Venemaale. Koos G. Zinovjeviga saabusid tagasi Venemaale ka tema abikaasa (Zlata) ja endine abikaasa (Sara), kes olid aktiivsed VSDTP liikmed.
1917. aasta kaksikvõimu ajal Venemaal toiminud poliitilises võitluses esseeride ja konstitutsiooniliste demokraatidega ei pooldanud G. Zinovjev V. Lenini üleskutset (aprilliteese) võimu haaramisest ning sotsialistliku revolutsiooni läbiviimisest ning koos [[
Pärast 1917. aasta juunis bolševike organiseerimisel toimunud [[Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] ja sõjavastaseid massidemonstratsioone Petrogradis ning nendele reaktsiooniks
Pärast Petrogrdi bolševike poolt läbiviidud võimuhaaramist saabusid G. Zinovjev ja V.Lenin Soomest Petrogradi kus liitusid võimuhaaramisega. G. Zinovjev ei toetanud bolševike ainuvõimu haaramist ka pärast oktoobrirevolutsiooni ning pärast [[Nõukogude kongressid|II Ülevenemaalisel Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Kongress]]il <small>27. oktoobril [[vkj]]</small>/8. novembril [[1917]]. aastal [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] moodustamist ainult [[VSDT(b)P]] esindajatest astus ta protesti märgiks välja [[VSDT(b)P KK]] koosseisust.
==Tegevus Petrogradis==
1917. aasta 13. detsembril valiti Grigori Zinovjev V. Leninin soovitusel Nõukogude Venemaa pealinna [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] esimeheks. G. Zinovjevi saamisel Petrogradi esinduskogu juhiks oli linn pärast 3 aastast sõda ning senise majanduskorralduse lagunemist suures varustuskriisis (puudud oli kütte- ning toiduvarudest, mida ei toimetatud linna). Kuni 1918. aasta kevadeni asus Venemaa bolševistlik valitsus Petrogradis, 1918. aasta märtsis aga pärast Saksa keisririigi vägede pealetungi linnale evakueeriti valitsus Moskvasse. Saksa vägede pealetung lõppes joonel Narva-[[Peipsi järv]]-Pihkva.
[[File:Zinovievspeaks.JPG|pisi|Zinovjev esinemas kõnega Petrogradis 1918. aastal]]
G. Zinovjevi juhtimisel moodustati Petrogradis, [[Petrogradi Töörahva Kommuun]] ja Venemaa põhja- ja loodeosa sovetivalitsustega piirkondadest [[Põhja Oblasti Kommuunide Liit]], kus G. Zinovjev oli kesktäitevkomitee ja komissaride nõukogu esimees.
G. Zionovjevi juhtimisel viidi seoses raskustega linna elanikkonna toitlustamisega sisse linna toitlustuskomissariaadi poolt toitlustuskaardid ning linnaelanikud jaotati 1918. aasta juulis gruppidesse: 1. kategooriasse, kuulusid (kõige suurema toidunormiga) rasket füüsilist tööd tegevad töölised; 2. kategooria, muud töölised ja palgatöölised; 3. kategooriasse, vabade elukutsete esindajad (ajakirjanikud, kunstnikud, artistid jne) ja 4. kategooriasse, kuulusid «mittetöötavad elemendid» (kodanlus, suurte kinnisvarade omanikud jne). 1918. aasta sügisel pärast [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]]s bolševike võimu vastastega lahingute laienemist Venemaa lõunaosasse, kus bolševike võimu vastaste kontrolli all olevatel territooriumitel asusid toidutagavarad tekkis Petrogradis tõeline toidupuudus. 1918. aasta sügisel toiduainete riiklik jaotus 4. ja vahel ka 3. kategooria linnaelanikele katkes (vabakaubandus oli keelatud). Toitlustusolukorra parandamiseks suunati linna töölistest moodustatud toitlustussalgad maapiirkondadesse toiduainete rekviseerimisele.
G. Zinovjev toetas koostööd teiste revolutsiooniliste parteidega kuni [[Vasakpoolsete esseeride ülestõus|1918. aasta esseeride riigipöördekatseni]], [[Punane terror|Punast terrorit]] alustati Petrogradis pärast 1918. aasta 30. augustil Moskvas toime pandud atendaati V. Leninile ja Petrogradis 27. augustil toime pandud atendaati G. Zinovjevile ning Petrogradi Kommuuni siseasjade komissari [[Moissei Uritski]] tapmist.
G. Zinovjev lootis koos [[Lev Kamenev]]iga [[Lenin]]i pärijaiks saada, kuid võitluses [[Stalin]]iga jäid nad alla ning visati [[1927]] koos [[Trotski]]ga parteist välja. Ta palus alandlikult andeks, öeldes oma seisukohtadest lahti, ning sai parteisse [[1928]] tagasi. Zinovjev määrati samal aastal [[Kaasani ülikool]]i rektoriks. Kuid stalinlike puhastuste käigus oli ta üks esimesi, kes hukati, süüdistatuna "trotskistlik-zinovjevistlikus vandenõus".
| |||