Hispaania inkvisitsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Süüdimõistva otsuse korral pidi süüdimõistetu osalema ''auto de fe'' nime kandval tseremoonial, mis tähistas (enamikel juhtudel) tema tagasitulekut kiriku rüppe või tema karistust parandamatu ketserina. ''Auto de fe'' tseremooniad võisid olla isiklikud („privaatne ''auto''“) või avalikud („avalik ''auto''“ või „üldine ''auto''“).

Kuigi ''auto''’d ei omanud erilist pühalikkust ega laiahaardelist publikut, muutusid need ajapikku pühalikeks piduliku õhkkonna ning suure rahvamassiga tseremooniateks. ''Auto de fe'' lõppes muutudes [[Barokk|barokiaegseks]] etenduseks koos peensusteni väljatöötatud lavastusega, et tekitada vaatajatele võimsat elamust.

''Auto''’sid viidi tavaliselt läbi puhkepäevadel suuremõõtmelistes avalikes paikades (sageli linna peaväljakul). ''Auto''’dega seotud rituaalid algasid juba eelneval õhtul (nn „Rohelise Risti rongkäik/protsessioon“) ning kestsid mõnikord terve päev. Vahel kanti ''auto de fe'' tseremoonia kunstnike poolt ka lõuendile: üks kuulsamatest näidetest on [[Prado muuseum|Prado muuseumis]] säilitatud Francesco Rizzi maal, mis kujutab 1680. aasta 30. juunil toimunud Madridi peaväljaku pidustusi (vaata pilti). Viimane ''auto de fe'' leidis aset 1691. aastal.