Hispaania inkvisitsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Kaebused olid anonüümsed, seetõttu ei olnud süüalusel mingisugust võimalust tuvastada süüdistajate isikuid. See oli inkvisitsioonivastaste (näiteks Kastiilia Rahvusassamblee,1518) üks kritiseeritumaid punkte. Tegelikkuses esines tihti valesüüdistusi kadeduse leevendamiseks ja sallimatuse väljendamiseks. Paljud süüdistused olid täiesti tähtsusetutel põhjustel. Inkvisitsioon tekitas naabrite vahel hirmu ja umbusaldust ning haruldased ei olnud isegi kaebused ühe pere liikmete vahel.

 

 

Pärast kaebust uurisid juhtumit hindajad (hisp k calificadores), kes pidid selgeks tegema, kas toime oli pandud ketserlusakt ja alles seejärel võidi süüdlane vangistada. Tegelikkuses leidsid aga aset paljud ennetava vangistamise juhtumid, millest mõnede puhul pidi kinnipeetu ootama vanglas kuni kaks aastat, enne kui hindajad ta juhtumit uurisid.