Hispaania inkvisitsioon: erinevus redaktsioonide vahel

<small>Hispaania inkvisitsiooni korraldatud suurejoonelised avalikud vaatemängud</small>

 

[[File:Francisco Ricci - Auto de Fe (1683).jpeg|thumb|Francisco Ricci - Auto de Fe (1683)]]

 

''Auto''’sid viidi tavaliselt läbi puhkepäevadel suuremõõtmelistes avalikes paikades (sageli linna peaväljakul). ''Auto''’dega seotud rituaalid algasid juba eelneval õhtul (nn „Rohelise Risti rongkäik/protsessioon“) ning kestsid mõnikord terve päev. Vahel kanti ''auto de fe'' tseremoonia kunstnike poolt ka lõuendile: üks kuulsamatest näidetest on Prado muuseumis säilitatud Francesco Rizzi maal, mis kujutab 1680. aasta 30. juunil toimunud Madridi peaväljaku pidustusi (vaata pilti). Viimane ''auto de fe'' leidis aset 1691. aastal.

 

16. sajandi keskpaigas, samal ajal toimuva protestantide tagakiusamise käigus, hakkas mitmete Euroopa protestantlike haritlaste sulest ilmuma ettekujutus inkvisitsioonist, mis liialdas selle negatiivsete külgedega propagandistlikel põhjustel. Üks esimesi, kes sel teemal kirjutas, oli inglane John Foxe (1516-1587), pühendades Hispaania inkvisitsioonile terve peatüki oma raamatust The Book of Martyrs. Musta Legendi teiseks allikaks oli Sanctae Inquisitionis Hispanicae Artes, mis oli allkirjastatud varjunime Reginaldus Gonzalvus Montanus poolt, kuid mille tõenäoliselt kirjutatasid kaks eksiilis asuvat hispaania protestanti Casiodoro de Reina y Antonio del Corro. See raamat saavutas suure edu ning tõlgiti inglise, prantsuse, hollandi, saksa ja ungari keelde, tugevdades inkvisitsiooni negatiivset kuvandit Euroopas.Hollandlased ja inglased, Hispaania poliitilised rivaalid, aitasid samuti kaasa Musta Legendi levikule.