Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 5978 baiti ,  7 aasta eest
sisu täiendamine jätkub
 
==Kliima==
[[Pilt:Galicie (administrativní mapa).gif|pisi|left| Galicia haldusjaotus ]]
[[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi jaguneb Galicia kahe [[kliimatüüp|kliimatüübi]] vahel: piirkonna kaguosas (Ourense provintsis) valitseb [[vahemereline kliima]], mida iseloomustab soe suvi, mahedad temperatuurid ja sademed aasta läbi, Galicia lääne- ja põhjaosas (Lugo, A Coruña ja Pontevedra provintsid) valitseb aga [[mereline kliima]], mida iseloomustab ühtlasem sademete jaotus ja jahedad suved. <ref>{{cite book|last=Santa Maria|first=Inés|title=Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo|year=2009|publisher=Do Cumio|location=Vilaboa|isbn=978-84-8289-328-0|pages=55–66|edition=1|coauthors=Noé Massó}}</ref>. Mägistel aladel sisemaal esineb talveperioodil palju sademeid (ka lund).
 
==Keel==
[[File:Percentage of Galician speakers (corrected).PNG|thumb|Galeegi keele rääkijate arv maakonniti (allikas Instituto Gallego de Estadística, 2001]]
[[File:ForoBoBurgo.jpg|thumb|left|Üks vanimad juriidilisi dokumente galeegi keeles, ''Foro do bo burgo do Castro Caldelas'']]
 
Galicias on kaks ametlikku keelt: galeegi keel (“galego”) ja hispaania ehk kastiilia keel (''castellano''). Mõlemad keeled kuuluvad [[romaani keeled|romaani keelte]] hulka. Galeegi keel on lähisuguluses portugali keelega, mõlemad keeled tulenevad keskajal käibel olnud galeegi-portugali keelest. Portugali iseseisvumine Keskajal tõi kaasa galeegi ja portugali keelte lahknevuse <ref name=ethnologue>[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=glg Galician]), [[Ethnologue]]. Retrieved 2010-02-19.</ref>.
Ametlik galeegi keele norm on paika pandud Real Academia Galega poolt ning põhineb kirjanduslikul traditsioonil. Kuigi Galicias leidub mitmeid kohalikke dialekte, on Galicia meedia ning haridus vastavuses ametliku galeegi keelega. Galeegi keele rääkijaid on maailmas kolm miljonit <ref name=ethnologue />, seega mahub galeegi keel napilt 150 enim räägitud keele hulka maailmas.
Kastiilia ülemvõimu ajal kahe sajandi jooksul oli ainukeseks ametlikuks keeleks Galicias hispaania ehk kastiilia keel ning galeegi keelt räägiti vaid maapiirkondades. Demokraatia taasloomisest alates ning keelenormi seaduse vastuvõtmisest 1983. aastal (''Ley de Normalización Lingüística'') omandatakse haridust jälle galeegi keeles (kuigi Galicia koolides õpitakse ka hispaania keelt).
 
Tänapäeval räägitakse galeegi keelt laialdaselt, kuigi linnades on see siiski veel teise keele staatuses. 2001. a (rahva)loenduse järgi mõistab galeegi keelt 99.16 % Galicia elanikest, 91.04 % elanikest räägib seda, 68.65% elanikest oskab selles keeles lugeda ning 57.64% oskab galeegi keeles kirjutada. <ref name=lang-census>[http://www.xunta.es/linguagalega/arquivos/PNL22x24_textointegro).pdf Plano Xeral de Normalización da lingua galega], Xunta de Galicia. (In Galician.) p. 38.</ref>. Galeegi keeles kirjutamise oskus on kõige madalam, kuna [[Francisco Franco|Franco]] ajal oli galeegi keele õpetamine võimatu. Vanemad inimesed oskavad seega galeegi keeles rääkida, kuid mitte kirjutada. Galeegi keel on oma piirkonnas protsentuaalselt kõige rohkem räägitav keel kõikide Hispaania regionaalkeelte seas.
 
Vanim teadaolev kirjutis galeegi-portugali keeles on 1228. aastast pärit document ''Foro do bo burgo do Castro Caldelas''. Antud dokumendiga andis Leoni ja Galicia kuningas [[Alfonso IX]] privileegid Burgo linnale Castro Cadelases Ourense provintsis.
 
==Valitsemine==
 
===Galicia valitsus===
 
Galicia on autonoomne piirkond, mille Hispaania keskvalitsusest osaliselt sõltumatu valitsus loodi 1978. aastal ning mille võim kinnitati Galicia Autonoomia määrusega 1981. aastal. Galicia valitsus jaguneb [[Võimude lahusus|kolmeks haruks]]: täidesaatev võim on Xunta de Galicia, mis koosneb presidendist ja iseseivalt valitud nõunikest <ref>{{cite web|url=http://www.xunta.es/estatuto?lang=es#T1 |title=Estatuto de Autonomía de Galicia. Título I: Del Poder Gallego |publisher=Xunta.es |date=2009-10-01 |accessdate=2010-04-26}}</ref> , seadusandlikuks võimuks on Galicia Parlament ja kohtuvõim koosneb Galicia kõrgemast kohtust ja madalama astmete kohtutest.
 
===Munitsipaliteedivalitsused===
Galicia koosneb 315 munitsipaliteedist. Iga munitsipaliteeti valitseb munitsipaliteedivalitsus ehk ''concello'', mis koosneb linnapeast ja volikogust. Mõnes piirkonnas jaguneb munitsipaliteedivalitsus veel väiksemateks allüksusteks (''entitade local menor''), mis koosnevad omakorda nõukogust (“''xunta vecinal'') ja linnapeast (''alcalde da aldea''). Selliseid piirkondi on Galicias üheksa: Arcos da Condesa, Bembrive, Camposancos, Chenlo, Morgadans, Pazos de Reis, Queimadelos, Vilasobroso ja Beran.
 
===Riiklik valitsus===
Riiklikul tasandil esindavad Galicia huve 25 valitud saadikut Hispaania parlamendi alamkojas (Congreso de los Diputados) ning 19 senaatorit Hispaania Senatis ehk Hispaania parlamendi ülemkojas (Senado de España), milles 16 senaatorit on valitud ning 3 määrab ametisse Galicia parlament.
 
===Haldusjaotus===
Alates 15. sajandist kuni 1833. a Hispaania territoriaalse jagunemiseni koosnes Galicia seitsmest haldusüksusest (provintsist).ref> Seitse hõberisti Galicia vapil tähistavad neid seitsest ajaloolist provintsi:
*[[A Coruña provints]]
*[[Santiago de Compostela provints]]
*[[Betanzose provints]]
*[[Mondoñedo provints]]
*[[Lugo provints]]
*[[Ourense provints]]
*[[Tui provints]]
 
[[Pilt:Galicie (administrativní mapa).gif|pisi|left| Galicia haldusjaotus ]]
 
1833. aastal jäi seitsmest provintsist järele neli:
 
*[[A Coruña provints]]
*[[Ourense provints]]
*[[Pontevedra provints]]
*[[Lugo provints]]
 
Galicia jaguneb veel omakorda 53 väiksemaks haldusüksuseks (''comarca''’ks), 315 munitsipaliteediks ja 3778 vallaks. Munitsipaliteedid, mis jagunevad valdadeks võivad veel jaguneda alevikeks (''aldeas'' või ''lugares''). Väiksemateks piirkondadeks jagunemine on ülejäänud Hispaanias ebatavaline. Umbes pooled Hispaania nime kandvad haldusüksused asuvad Galicias, kuigi Galicia moodustab Hispaania pindalast vaid 5,8%. Arvatakse, et Galicas leidub üle miljoni kohanime.<ref>Manuel Bragado, [http://www.xornal.com/article.php3?sid=20050905120430 «Microtoponimia»], ''Xornal de Galicia'', 2005-09-05. Retrieved 2010-02-21.</ref>
 
==Avalikud teenused==
 
===Tervishoid===
Galicia tervishoiusüsteem kannab nime Servizo Galego de Saúde (SERGAS) ning see kuulub Galicia Regionaalvalitsuse Tervishoiuministeeriumi haldusalasse.
 
===Haridus===
Galicia haridussüsteem kuulub Galicia Regionaalvalitsuse Haridusministeeriumi ja Rektoraadi haldusalasse. Umbes 76% Galicia noortest omandab keskhariduse (Galicia on 17 autonoomse piirkonna seas 5. kohal). Galicias asub kolm avalik-õiguslikku ülikooli: A Coruña Ülikool, Santiago de Compostela Ülikool ja Vigo Ülikool.
 
{{-}}
[[Pilt:Cividade de Terroso vista geral.jpg|pisi|left| Cividade de Terroso ]]
* Castro kultuur (Cultura castrexa)<ref>[http://gl.wikipedia.org/wiki/Cultura_castrexa Cultura castrexa](Na Galipedia, a Wikipedia en galego.)</ref>
 
 
 
{{-}}
10

muudatust