Veeõitseng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
veel(vesi) ka pole õisi |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}}
[[Pilt:River algae Sichuan.jpg|thumb|right|Veeõitseng ühes [[Hiina]] küla jões]]
'''Veeõitseng''' (ka ''veeõitsemine'', ''vee õitseng'', ''õitseng'') on [[mikroorganismid]]e (tavaliselt [[vetikad|vetikate]]) ajutine vohamine [[veekogu]]s. Vanemas kirjanduses kasutatakse ka sageli mõistet "''vetikate õitsemine''", mis on aga sisuliselt vale, sest vetikatel pole õisi: nad ei [[õitsemine|õitse]].
Veeõitsengud võivad ilmneda nii [[magevesi|mage-]], [[riimvesi|riimveelistes]] kui ka [[soolane vesi|soolase veega]] veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja järverežiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]]. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on [[sinivetikad]] ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll [[bakterid]].
| |||