Urmas Altmeri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pisitoim
Resümee puudub
10. rida:
 
Nii töötati aastal [[1952]] Õisu laboris välja ja juurutati tootmisse [[atsidofiilbakter]]mass, mida kasutati dieetravimina seedetrakti haiguste korral. See dieetpreparaat saadi juustutööstuse jääkproduktist [[Vadak|piimavadak]]ust ja asja juures oli autorite kollektiiv, kuhu peale Urmas Altmere kuulusid [[Jaan Klaar]], [[Elmar Lemming]], [[Valter Rätsep]] ja [[Karl Voitk]]. Atsidofiilbaktermassi tootmine lõpetati Õisus [[1963]]. aastal seoses laboratooriumi üleviimisega [[Vändra]]sse.
 
1955. aastal asus Altmeri juustumeistrina tööle Vändra juustutööstusesse. Suuresti tänu Urmas Altmerile loodi Vändrasse juustu eksperimentaaloskond, kus töötati välja Eesti Juustu valmistamise originaalne
tehnoloogia.Urmas Altmeri poolt loodud originaalse tehnoloogia kohaselt tuli juustu valmistamise kiirendamiseks lisada segupiimale vastavat biopreparaati. Seda tehnoloogiat hakati
kasutama Eestis seni toodetud Jaroslavi juustu valmistamisel.Kuna biopreparaadi lisamine juustumassile oli NL-s uuenduslik, siis sai juust tema
loojate rahvuse järgi uue nime - Eesti Juust. 1958. aastal tunnistati Eesti Juustu valmistamise tehnoloogia Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Leiutiste ja Avastuste Komitee poolt leiutiseks ning selle autoritele anti tänukirjad ning maksti rahalist preemiat 10 000 rubla (Piimandusmuuseum, 2011)
 
== Ravivedelikud AU-... ja I-1 ==