Revolutsiooniline tribunal (Nõukogude Venemaa): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Revolutsiooniline tribunal''' oli Nõukogude Venemaal ja osades teistes nõukogude vabariikides moodustatud kohtuvälised repressiivasutused, mis tegutsesid aastatel [...'
 
Resümee puudub
1. rida:
'''Revolutsiooniline tribunal''' oli [[Nõukogude Venemaa]]l ja osades teistes [[nõukogude vabariik]]ides moodustatud kohtuvälised repressiivasutused, mis tegutsesid aastatel [[1918]]–[[1923]].
 
{{keeletoimeta}}
==Revolutsiooniliste tribunalide loomine==
Revolutsiooniliste tribunalide ja Nõukogude Venemaa uute kohtuasutuste loomise aluseks oli 22. novembril [[vkj]]/5. detsembril 1917. aastal [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] poolt vastuvõetud "Dekreet № 1, Kohtutest". Dekreedi alusel moodustati tööliste ja talupoegade revolutsioonilised tribunalid "''võitluseks [[kontrrevolutsioon]]iliste jõududega ja revolutsiooniliste saavutuste kaitsmiseks aga samuti võitluseks [[marodöörlus]]e, [[riisumine|riisumiste]] ja [[sabotaaž]]iga ning muude kaubitsejate, töösturite, ametnike ja muude isikute kuritarvitamiste vastu''".
[[Pilt:Yakov Peters2.jpg|thumb|200px|right|RevolutsiooniliseÜlevenemaalise tribunaliKesktäitevkomitee juures asuva Revolutsiooniline Tribunali esimees [[Jēkabs Peterss]]]]
Järgnevalt moodustati erinevate tegevussfääride kontrolliks eriliigilisi tribunale (Trükinduse revolutsiooniline tribunal<ref>Постановление НКЮ от 18 декабря 1917 г. «О революционном трибунале печати»</ref> - bolševike võimule mittelojaalse ja vaenulike trükiste kontrolliks ja likvideerimiseks või [[tsensuur]]iks), [[sõjaväetribunal]]id, sõjaväestatud raudteetranspordi tribunalid.
 
Esialgse määratluse kohaselt võisid tribunalide poolt määratavad karistused olla järgmised:
# [[rahatrahv]],
# [[vabaduskaotus]]
# pealinnast, asustatud kohtadest või Venemaa Vabariigist [[väljasaatmine]]
#avaliku hukkamõistu avaldamine
#süüdlase kuulutamine [[rahvavaenlane|rahvavaenlaseks]]
#süüdlase ilmajätmine kõigist või osadest [[poliitilised õigused|poliitilistest õigustest]]
#süüdlase vara [[sekvester]]imine või (osaline või üldine) [[konfiskeerimine]]
#ühiskondlikult kasulikule tööle sundimine
:Kõrgeim karistusmäär – [[mahalaskmine]], algselt karistusvahendite nimekirja ei kuulunud.
 
Trükinduse revolutsiooniline tribunali poolt määratavad karistused võisid olla:
# [[rahatrahv]],
#avaliku hukkamõistu avaldamine,
#valeandmete ümberlükkamine,
#trükiste väljaandmise ajutine või lõplik peatamine,
#trükikoja või väljaandja vara konfiskeerimine.
 
[[Pilt:Karl Juli Danischewski.jpg|thumb|200px|right|Vabariigi Revolutsioonilise [[Sõjatribunal]]iSõjanõukogu juures asuv Sõja-Revolutsioonitribunali esimees [[Kārlis Jūlijs Daniševskis]]]]
Vene SFNV RKN 1918. aasta [[4. mai]] dekreediga «Revolutsioonilistest tribunalidest»<ref>Декрет «О революционных трибуналах» от 4 мая 1918</ref> seati RvvtribunalideRevolutsiooniliste tribunalide ülesandeks ka spionaaži- [[pogromm]]ide, [[altkäemaksuvõtmine|altkäemaksuvõtmis]], ametlike dokumentide mitteõiguspärase kasutamise ning [[huligaansus]]süütegude arutamine. Maikuu dekreediga korraldati ka algset tribunalide asutuste struktuuri, kaotati väiksestes asulates ja garnisonides moodustatud ja trükindusala tribunalid ning säilitati tribunalid vaid [[kubermangulinn]]ades, transportsõlmpuntides ja suurtes [[tööstus]]keskustes<ref name="pavlov">Д. Б. Павлов "Трибунальный этап советской судебной системы. 1917—1922 гг., «Вопросы истории», № 6, 2007</ref>
 
Erilist tähtsus omavate materjalidematerjalidega menetlemisekstegelemiseks moodustati 1918. aasta [[16. mai]]l [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] [[Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuv Revolutsiooniline Tribunal|juures asuv Revolutsiooniline Tribunal]], mille koosseisu kuulusid esimees ja 6 liiget.
 
Järgnevalt moodustati erinevate tegevussfääride kontrolliks eriliigilisi tribunale (Trükinduse revolutsiooniline tribunal - bolševike võimule mittelojaalse ja vaenulike trükiste kontrolliks ja likvideerimiseks või [[tsensuur]]iks), [[sõjaväetribunal]]id, sõjaväestatud raudteetranspordi tribunalid.
 
==Tribunalide tegevus==
1918. aasta [[3. juuni]]l määratleti Vene SFNV [[koalitsioon]]ivalitsuses koos bolševikega olev Venemaa [[esseerid]]e esindaja [[Vene SFNV Justiitsrahvakomissariaat|Vene SFNV Justiitsrahvakomissariaadi]] justiitsrahvakomissar [[Isaak Steinberg]] poolt, et Revolutsioonilise tribunali poolt võitluses kontrrevolutsiooni, sabotaaži ja muude ohtlikke tegudega määratavatel karistustel ja meetmetel ei ole piiranguid, välja arvatud juhtudel, kui nende tegude eest oli nõukogude määruste kohaselt ette nähtud karistuse '''alammäär'''.
 
[[II Nõukogude kongress]]il [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1917]]. aastal oli vastu võetud kongressi otsus Venemaal [[surmanuhtlus]]e kaotamise kohta.
 
Pärast [[vasakpoolsete esseeride ülestõus]]u bolševike poolt ainuvõimu haaramise vastu võeti [[13. juuni]]l 1918. vastu dekreet surmanuhtluse taastamisest Nõukogude Venemaal, ehkki kohtuvälises korras kasutati surmanuhtlust bolševikepoolse [[Punane terror|punase terrori]] käigus alates [[oktoobrirevolutsioon]]ist. Revolutsioonilise tribunali poolt esimeseks surmamõistetuks oli [[Balti laevastik]]u admiraljuhataja [[Aleksei Štšastnõi]], kes hukati [[21. juuni]]l 1918. aastal<ref>[http://www.goldentime.ru/nbk_02.htm Чёрная книга коммунизма]</ref>.
 
1918. aasta [[14. oktoober|14. oktoobril]] moodustati [[Vabariigi Revolutsiooniline Sõjanõukogu|Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu]] poolt [[Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu juures asuv Sõja-Revolutsioonitribunal|juures asuv Sõja-Revolutsioonitribunal]]<ref>[http://www.pseudology.org/democracy/Rev_voen_tribu_nal.htm История военных судов России. В НАЧАЛЕ ТРУДНОГО ПУТИ], www.pseudology.org</ref>.