Surusääsklased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: be:Званцы
MärgRätik (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
25. rida:
'''Surusääsklased''' ehk '''hironomiidid''' (''Chironomidae'') on suur [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[sääselised|sääselisi]], keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
 
Surusääsed on enamasti küllalt väikesed, kehapikkus alla ühe sentimeetri. Väliselt meenutavad surusääsed [[pistesääsklased|pistesääsklasi]], kuid nad ei toitutoituvad [[valmik]]una väga harva või mitte kunagi. Isaste surusääskede tundlad on sulgjad, eesjalad on tugevasti pikenenud ja neid kasutatakse kompimisel tundlate asemel. Vaikse ilmaga parvlevad surusääsed õhtuti veekogude lähistel, seejuures tekkivat meloodilist undamist võib mõnikord kuulda üsna kaugele. Nendes parvedes leiavad putukad endale partneri.
Liigi ''Pontomyia natans'' vastsed on kohastunud eluga merevees. Ka on selle liigi emased tiivutud ja ei lahku kunagi veest, isased leiavad neid mööda veepinda joostes.
 
On olemas surusääsk, kes suudab taludajääb ellu pärast külmutamist kuni -270 C°.
 
== Paljunemine ==
38. rida:
 
Vastsed kasutavad hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Punase värvi annab neile imetajate ja lindude veres leiduva [[hemoglobiin]]i sarnane aine.
 
Surusääsklaste vastsed tihti moodustavad biomassilt suurima loomarühma järvede põhjas.
 
[[Kategooria:Surusääsklased| ]]