Redaktsioon: 10. veebruar 2012, kell 21:29 redigeeri Luckas-bot (arutelu \| kaastöö) Robotid 124 668 muudatust P r2.7.1) (robot lisas: be:Званцы ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. märts 2012, kell 15:44 redigeeri eemalda MärgRätik (arutelu \| kaastöö) 557 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
25. rida: '''Surusääsklased''' ehk '''hironomiidid''' (''Chironomidae'') on suur [[sugukond (bioloogia)\|sugukond]] [[sääselised\|sääselisi]], keda praeguseks on teada üle 3500 liigi. Surusääsed on enamasti küllalt väikesed, kehapikkus alla ühe sentimeetri. Väliselt meenutavad surusääsed [[pistesääsklased\|pistesääsklasi]], kuid nad ~~ei toitu~~toituvad [[valmik]]una väga harva või mitte kunagi. Isaste surusääskede tundlad on sulgjad, eesjalad on tugevasti pikenenud ja neid kasutatakse kompimisel tundlate asemel. Vaikse ilmaga parvlevad surusääsed õhtuti veekogude lähistel, seejuures tekkivat meloodilist undamist võib mõnikord kuulda üsna kaugele. Nendes parvedes leiavad putukad endale partneri. Liigi ''Pontomyia natans'' vastsed on kohastunud eluga merevees. Ka on selle liigi emased tiivutud ja ei lahku kunagi veest, isased leiavad neid mööda veepinda joostes. On olemas surusääsk, kes suudab ~~taluda~~jääb ellu pärast külmutamist kuni -270 C°. == Paljunemine == 38. rida: Vastsed kasutavad hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Punase värvi annab neile imetajate ja lindude veres leiduva [[hemoglobiin]]i sarnane aine. Surusääsklaste vastsed tihti moodustavad biomassilt suurima loomarühma järvede põhjas. [[Kategooria:Surusääsklased\| ]]

Surusääsklased: erinevus redaktsioonide vahel