Vikipeedia

Tartu linna põhimäärus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Lehekülg "Tartu Linna Põhimäärus" teisaldatud pealkirja "Tartu linna põhimäärus" alla
toim
1. rida:
'''Tartu Linna Põhimäärus'''
 
Terviktekst kinnitatud [[Tartu Linnavolikogu]] poolt [[21. detsember|21. detsembril]] [[2006]].
 
==Üldsätted==
7. rida:
===Tartu linna põhimääruse eesmärk===
 
Tartu linna põhimääruses sätestatakse Tartu Linnavolikogu ja [[Tartu LinnavalitsuseLinnavalitsus]]e, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.
 
===Tartu linna omavalitsusorganid===
14. rida:
 
(2) Tartu linna omavalitsuse täitevorganiks on Tartu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt.
 
 
===Tartu linna sümbolid===
20. rida ⟶ 19. rida:
(1) Tartu linna sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad linnakantseleis.
 
(2) [[Tartu lipp|Tartu linna lipp]] on linnale [[Poola]] kuninga [[Stephan Bathory]] [[1584]]. a 9. mai privileegiga lubatud rõhtsa poolitusega kahelaidne valge-punane lipp, mille laiud on võrdsed. Lipu keskel asub Tartu linna vapi suur kujutis (vapi ja lipu kõrguste suhe 1:2).
 
(3) [[Tartu vapp|Tartu linna vapp]] on punane, alt ümara äärega kilp, millel on kujutatud hõbedane, korrapärastest kividest laotud sakmetega linnamüür värava ja torniga mõlemas otsas. Tornide alakorrusel on kaarjad hõbedased niðidnišid. Tornide ülakorrusel on neliksiiruste[[neliksiirus]]te motiivid sõõrides. Teise korruse lõpetab sakmeline serv. Tornide kooniliste kivikatuste tippudes on kuldsed ristid. Tornide-vaheliselTornidevahelisel müüril asuvas kaarjas, ülestõstetud langevõrega[[langevõre]]ga väravaavas on punasel taustal hõbedane kuueharuline täht ja selle all otstest seinale kinnitatud kett. Tornide vahel müüri kohal hõljuvad ristatuna hõbedane võti vasakult alt paremale üles, keelega ülespoole ja seda kattev kuldse käepidemega hõbedane mõõk paremalt alt vasakule üles.
 
(4) Vapil on kolm kuju: tavaline vapp kilbiga ja kilbita ning väikesümboolika ristatud võtme ja mõõgaga.
42. rida ⟶ 41. rida:
(1) Tartu linn avaldab tunnustust Tartu linna aukodaniku nimetuse, teenete- või aumärgi, au- või tänukirja andmisega.
 
(2) [[Tartu linna aukodanikuaukodanik]]u nimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu.
 
(3) [[Tartu linna teenetemärk]] antakse füüsilisele isikule Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest. Teenetemärgi andmise otsustab volikogu.
 
(4) [[Tartu linna aumärk]] antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Aumärgi andmise otsustab linnavalitsus.
 
(5) [[Tartu linna aukiri]] antakse isikule, kes on edukalt esinenud Tartu linna korraldatud konkursil, või muudel juhtudel vastavalt linnavalitsuse otsusele.
 
(6) [[Tartu linna tänukiri]] antakse isikule, kes on toetanud linna poolt või koostöös linnaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt linnavalitsuse otsusele.
 
(7) Aukodanike ning teenetemärgi ja aumärgi saajate nimed kantakse [[Tartu linna auraamatusseauraamat]]usse.
 
(8) Tartu linna tunnustusavalduste andmise täpsem kord sätestatakse volikogu poolt.
 
 
==Volikogu==
 
 
===Volikogu ja volikogu liige===
 
(1) Volikogu valitakse [[kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduseseadus]]e alusel.
 
(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
73. rida ⟶ 68. rida:
 
(5) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu kantselei.
 
 
===Volikogu pädevus===
80. rida ⟶ 73. rida:
(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.
 
(2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka [[kohaliku omavalitsuse korralduse seaduseseadus]]e ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]], [[kohalik omavalitsusüksus|kohaliku omavalitsusüksuse]] või [[Kohaliku omavalitsuse asutus|kohaliku omavalitsuse organi]] pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele.
 
 
===Volikogu õigusaktide algatamise õigus===
 
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 
*volikogu komisjonil;
 
*volikogu fraktsioonil;
 
*volikogu liikmel;
 
*linnavalitsusel;
 
*linnapeal;
 
*vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras;
 
*linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
 
(2) Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
 
===Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine===
 
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse linna veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.
 
(2) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks linna veebilehele ka elektooniliseselektroonilises [[Riigi TeatajasTeataja]]s ja volikogu otsusel ajalehes.
 
(3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
 
(4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest või otsuses märgitud ajal.
 
 
===Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll===
126. rida ⟶ 107. rida:
 
(4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
 
 
==Volikogu reglement (töökord)==
 
 
===Volikogu esimees ja aseesimees===
 
(1) Volikogu esimees:
 
* korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 
*esindab linna ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 
*koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
 
*kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 
*kinnitab volikogu kantselei põhimääruse;
 
*nimetab ametisse ja vabastab ametist kantselei juhataja, kinnitab tema ametijuhendi, kohaldab kantselei juhataja suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi;
 
*jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;
 
*otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
 
*täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
 
160. rida ⟶ 127. rida:
 
(4) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline. Palgalisel ametikohal töötav volikogu esimees või aseesimees ei tohi samaaegselt töötada veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja (või) pedagoogiline töö.
 
 
===Volikogu esimehe valimine===
168. rida ⟶ 133. rida:
 
(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
 
*kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 
*kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 
*nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu;
 
*kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
 
188. rida ⟶ 149. rida:
 
(8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
 
 
===Volikogu aseesimeeste valimine===
196. rida ⟶ 155. rida:
 
(2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
 
*aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 
*kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 
*nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu;
 
*kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
 
216. rida ⟶ 171. rida:
 
(8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
 
 
===Volikogu komisjon===
228. rida ⟶ 181. rida:
 
(4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
 
 
===Volikogu komisjoni töökord===
242. rida ⟶ 193. rida:
 
(5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest volikogu kantseleile. Protokollid avalikustatakse linna veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosoleku toimumist.
 
 
===Komisjoni pädevus===
 
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
 
*volikogu õigusaktide eelnõud;
 
*linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
 
*isikute avaldused.
 
(2) Komisjonil on õigus:
 
*algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 
*algatada arutelusid;
 
*teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 
*saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 
*kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
 
===Asjade menetlemine komisjonis===
 
275. rida ⟶ 215. rida:
 
(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
 
 
===Komisjoni tegutsemisvõimetus===
283. rida ⟶ 221. rida:
 
(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
 
 
===Komisjoni aruandlus===
 
Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.
 
 
===Revisjonikomisjon===
297. rida ⟶ 231. rida:
 
(2) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus:
 
*siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
 
*nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
 
*saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.
 
307. rida ⟶ 238. rida:
 
(4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele linnavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb linnavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.
 
 
===Volikogu fraktsioonid===
318. rida ⟶ 247. rida:
(3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks.
 
===Volikogu eestseisus===
 
334. rida ⟶ 262. rida:
 
(7) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
 
 
===Eestseisuse pädevus===
 
Eestseisus:
 
*vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti;
 
*vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta;
 
*vaatab läbi volikogu töökorralduse muudatusettepanekud;
 
*arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.
 
 
===Volikogu istung===
366. rida ⟶ 286. rida:
 
(7) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks sellekohasel registreerimislehel. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel märgib volikogu liige istungile saabumise ja istungilt lahkumise kellaaja registreerimislehel.
 
 
===Istungi kokkukutsumine ja päevakord===
382. rida ⟶ 300. rida:
 
*volikogu liikmed;
 
*linnapea;
 
*linnavalitsus;
 
*eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid.
 
 
===Hääletamine volikogus===
406. rida ⟶ 319. rida:
 
(7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
 
 
===Salajane hääletamine===
416. rida ⟶ 327. rida:
 
(3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega.
 
 
===Volikogu töökeel===
 
Volikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar.
 
 
===Volikogu istungi läbiviimine===
430. rida ⟶ 337. rida:
 
(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
 
*volikogu liikmete osalemisest teatamine;
 
*kutsutud külalistest teatamine;
 
*päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.
 
440. rida ⟶ 344. rida:
 
(4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
 
*ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
 
*küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
 
*sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;
 
*repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit;
 
*igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
 
*ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
 
*volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;
 
*istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
 
*istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega.
 
*sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
 
*sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega;
 
*muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult;
 
*enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.
 
476. rida ⟶ 367. rida:
 
(9) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
 
 
===Volikogu istungi protokoll===
486. rida ⟶ 375. rida:
 
(3) Istung salvestatakse, salvestus säilitatakse kuus kuud.
 
 
===Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded===
498. rida ⟶ 385. rida:
 
(4) Õigusakti eelnõu esitatakse volikogu kantseleisse hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse:
 
*õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
 
*milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
 
*milliseid linna õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
 
*õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus;
 
*linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
 
*eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.
 
520. rida ⟶ 401. rida:
 
(9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu.
 
 
==Linnavalitsus==
 
 
===Linnavalitsus ja selle koosseis===
536. rida ⟶ 413. rida:
 
(4) Linnavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu linnapea ettepanekul.
 
 
===Linnapea pädevus ja ametitunnus===
 
(1) [[Tartu linnapea|Linnapea]] täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Linnapea:
 
*korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
 
*esindab Tartu linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 
*annab linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 
*kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
 
*esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu;
 
*esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
 
*täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid.
 
(2) Linnapea äraolekul asendab teda abilinnapea vastavalt linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele. Tööjaotuse kinnitab linnapea.
 
(3) Linnapea ametitunnus on [[Tartu linnapea ametiraha|ametiraha]].
 
 
===Linnapea valimine===
568. rida ⟶ 435. rida:
 
(2) Linnapea kandidaadi ülesseadmine:
 
*kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 
*kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 
*nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 
*kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
 
592. rida ⟶ 455. rida:
 
(10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
 
 
===Linnavalitsuse kinnitamine===
616. rida ⟶ 477. rida:
 
(10) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab linnapea ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab linnapea ettepanekul ametisse uue linnavalitsuse liikme.
 
 
===Linnavalitsuse pädevus===
 
Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse.
 
 
===Linnavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine===
635. rida ⟶ 492. rida:
 
(5) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest või korralduses märgitud ajal.
 
 
===Linnavalitsuse istung===
653. rida ⟶ 508. rida:
 
(7) Linnavalitsuse istungi (s.h elektroonilise istungi) ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra kehtestab linnavalitsus.
 
 
===Linnavalitsuse komisjon===
663. rida ⟶ 516. rida:
 
(3) Komisjoni koosseisu kinnitab linnavalitsus.
 
 
==Arengukava, eelarve ja majandus==
 
 
===Arengukavad===
 
(1)Tartu linnas koostatakse linna [[arengustrateegia]], linna [[arengukava]], valdkondade arengukavad ja linnavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad.
 
(2)Mõisted:
 
*arengustrateegia – dokument, milles sätestatakse kogu linna hõlmava arengu, vähemalt 8-aastaseks perioodiks seatud peaeesmärk ja selle saavutamise üldised viisid;
 
*linna arengukava - arengustrateegiast lähtuv linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ning nende elluviimise võimalusi kavandnav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Linna kehtiv arengukava peab hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat;
 
*valdkonna arengukava – kohaliku omavalitsuse ühe tegevusvaldkonna eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument;
 
*linnavalitsuse hallatava asutuse arengukava – konkreetse asutuse tegevuse eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument.
 
 
(4)Valdkondade arengukavad ja linnavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad koostatakse samaks perioodiks linna arengukavaga, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega.
692. rida ⟶ 537. rida:
 
(7)Linnavalitsus kehtestab arengukavade eelnõude menetlemise täpsema korra.
 
 
===Arengukavade avalikustamine, vastuvõtmine ja muutmine===
711. rida ⟶ 554. rida:
(7) Ettepanekud kehtiva linnavalitsuse hallatava asutuse arengukava muutmise kohta esitab linnavalitsuse hallatava asutuse juhataja linnavalitsusele hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavalitsus läbi ja võtab vastu otsuse linnavalitsuse hallatava asutuse arengukava muutmise kohta.
 
(8) Linna arengukava ja valdkonna arengukava esitab linnavalitsus ühe kuu jooksul pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta maavanemale ja Siseministeeriumile[[Siseministeerium]]ile.
 
 
===Arengukavade täitmine===
724. rida ⟶ 565. rida:
 
(4) Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsitakse eesmärkide saavutamises tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust, samuti tuuakse välja arengukava mõju linna arengule tervikuna.
 
 
===Linna eelarve===
736. rida ⟶ 575. rida:
 
(4) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 9 sätestatud korras.
 
 
===Linnavara===
744. rida ⟶ 581. rida:
 
(3) Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse linnavaraeeskirjas.
 
 
===Lepingud===
754. rida ⟶ 589. rida:
 
(3) Igaühel on õigus saada informatsiooni linna nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.
 
 
===Koormis===
762. rida ⟶ 595. rida:
 
(2) Koormiste täitmist kontrollib linnavalitsus.
 
 
==Omavalitsusteenistus==
 
===Ametiasutus===
773. rida ⟶ 603. rida:
 
(2) Ametiasutuse struktuuriüksuste loetelu ja teenistujate koosseisu määrab volikogu. Volikogu kantselei põhimääruse kinnitab volikogu esimees. Linnavalitsuse struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab linnavalitsus.
 
 
===Teenistuslik järelevalve===
 
(1) [[Teenistuslik järelevalve]] on linnavalitsuse poolt tema struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll.
 
(2) Teenistusliku järelevalve teostamiseks moodustatakse sisekontrolli struktuuriüksus. Linnavalitsus võib teenistusliku järelevalve teostamise ülesandeks teha ka eelnimetatud struktuuriüksuse koosseisu mittekuuluvale teenistujale.
 
Teenistusliku järelevalve teostaja:
 
*analüüsib ja hindab linnavalitsuse struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja linnavalitsuse õigusaktidele;
 
*analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust;
 
*tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust.
 
793. rida ⟶ 618. rida:
 
*tutvuda kõikide linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega;
 
*nõuda omavalitsusteenistujatelt ning linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha linnavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.
 
 
===Omavalitsusteenistujate sotsiaalsed garantiid===
806. rida ⟶ 628. rida:
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse linnavalitsuse reservfondist.
 
===Linnasekretär ja linnakantselei===
 
[[Linnasekretär]] juhib linnakantseleid[[linnakantselei]]d ja täidab talle seadusega ning volikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.
 
 
==Välissuhted==
816. rida ⟶ 636. rida:
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatav asutus.
 
(2) Volikogu otsustab linna osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ning välisriigi kohaliku omavalitsuse Tartu linna sõprusomavalitsuseks[[sõprusomavalitsus]]eks tunnistamise. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu poolt kehtestatud korras.
 
(3) Linnavalitsus:
 
*valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
 
*korraldab lõikes 2 nimetatud välisriigi kohalike omavalitsustega lepingute sõlmimist ja täitmist;
 
*korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
 
*lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud linnavalitsuse pädevusse.
 
831. rida ⟶ 647. rida:
 
==Põhimääruse kinnitamine ja muutmine==
 
Põhimääruse kinnitamine ja muutmine
 
Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
838. rida ⟶ 652. rida:
==Rakendussätted==
 
===Õigusaktide kehtetuks tunnistamine===
 
Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 22. mai 1997. a määrus nr 11 “Tartu linna põhimääruse kinnitamine” (RTL 1997, 102, 603) punkt 1, Tartu Linnavolikogu 03. oktoobri 1996. a määruse nr 97 “Tartu Linnavolikogu reglemendi uue redaktsiooni kinnitamine” (RTL 1996, 114, 609) punkt 1 ja Tartu Linnavolikogu 19. juuni 1997. a määrus nr 17 “Tartu Linnavolikogu reglemendi muutmine ja täiendamine”.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linna_põhimäärus"