Erinevus lehekülje "Vabavara" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 130 baiti ,  9 aasta eest
P
resümee puudub
P (r2.7.1) (Robot: muudetud mk:Слободен софтвер)
P
{{See artikkel| käsitleb vaba tarkvara nii, nagu see on defineeritud Vaba Tarkvara Sihtasutuse poolt. Tasuta tarkvara kohta vaata Artiklit [[Vabavarapriivara]].}}
'''Vaba tarkvara''' ehk '''vabatarkvara''', nagu defineeritud [[Free Software Foundation]]'i (Vaba Tarkvara Sihtasutuse; edaspidi viidatud kui ''FSF'') poolt, on [[tarkvara]], mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning levitada. Vabadus sellistest piirangutest on keskne "vaba tarkvara" kontseptsioonile, niivõrd, et vaba tarkvara vastand on [[omanduslik tarkvara]], ning mitte tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks [[kommertstarkvara]]. Vaba tarkvara võib olla mõnikord tuntud ka kui ''libre software'', FLOSS või avatud [[lähtekood]]iga tarkvara.
 
==Kasutus==
 
Et aidata eristada vaba (nagu vabadus) tarkvara tasuta tarkvarast (tuntud kui [[vabavara]]), arendaslõi <!--parem sõna, tõlgitud sõnast develop-->[[Richard Stallman]], Vaba Tarkvara Liikumise rajaja, sellise seletuse: "Vaba tarkvara puudutab vabadust, mitte hinda. Et kontseptsiooni mõista, tuleks mõelda 'vabast' nagu see on "vabas sõnas"/"[[S%C3%B5navabadus|sõnavabadusessõnavabadus]]es", ja mitte nagu 'tasuta [[õlu|õllest]]'." ([[Inglise keel|Ingliskeelse]] sõna ''free'' tähendused on nii ''vaba'' kui ka ''tasuta''.)
 
EnamikEnamikku vabavabast tarkvaratarkvarast levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, nö liini pealt &mdash; või liiniväliselt (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ning igaüks võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal [[Debian]]i ümberkirjutuses [[GNU]] "Vaba tarkvara" definitsioonist. Selle tulemusena on pea kõik avatud lähtekoodiga programmid ka vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid.
 
Ehkki avatud-lähtekoodi ja vaba tarkvara liikumised jagavad pea identseid litsentsikriteeriume ja arendusmetoodikaid, on Stallmani meelest kahe liikumise vastavad filosoofiad fundamentaalselt erinevad. Stallman toetab termineid "Vaba/avatud-lähtekoodi-tarkvara" ("Free/Libre/Open-Source Software", "FLOSS") ning "Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara" ("Free and Open Source Software", "F/OSS"), et vastavalt viidata "avatud-lähtekoodi tarkvarale" ja "vabale tarkvarale", et mitte ilmtingimata kahe kampaania <!--aidake tõlkida sõna camp - http://dictionary.reference.com/search?q=camp --> vahel valida või neid lahutada, aga ta palub inimestel kaaluda "vaba tarkvara" kampaania toetamist.
Vaba tarkvara lühike ajalugu:
 
* 1960ndad ja 1970ndad &mdash; tarkvara nähti kui täiendusena<!--add-on-->, mida [[suurarvutite]] tarnijad varustasid, et raalid siis kasutuskõlbulikuks teha. Sellest johtuvalt programmeerijad ja arendajad jagasid oma tarkvara vabalt. See oli eriti laialdane suurtes kasutajagruppides, nagu DECUS, mis oli DEC Kasutajate Grupp (''Digital Equipment Corporation Users Group'').
 
* 1977. aastal pandi kokku first Berkeley Software Distribution ehk 1[[BSD]].
 
* 1970ndate lõpp ja 1980ndate algus &mdash; ettevõtted hakkasid programmeerijatele jooksvalt piiranguid seadma tarkvara litsentsilepingutega. Mõnikord oli niimoodi seetõttu, et ettevõtted olid siis juba kommertsialiseeritud tarkvarast raha tegemas<!--pisut halb tõlge--> või püüdsid nad lähtekoodi peites hoida riistavara eripärasusi vaka all. Teinekord oli see sellest, et jätkuvalt suurenev korporatiivne suhtumine kasvavas ja varasemalt eklektilises tööstuses nägi intellektuaalse omandi kaitset normina, isegi kui see ei toonud mingit kasu ärile. [[Bill_Gates|Bill Gates]] andis muutuvatest aegadest märku, kui ta kirjutas kuulsa "Avaliku kirja hobilistele", kus ta ergutas<!--urged-->soovitas häkkereid,häkkeritel et nadtungivalt lõpetaksidlõpetada litsentsilepingute murdmise läbi ''varastamise''.
 
* 1983 &mdash; Richard Stallman mõtles [[GNU]] projektile (GNU tegelik kirjutamine algas 1984. jaanuaris), rajades Vaba Tarkvara Sihtasutuse ("Free Software Foundation", FSF) <ref>http://www.gnu.org/fsf/fsf.html</ref> kaks aastat hiljem, peale sügavat pettumust arvutitööstuse ning kasutajate kultuuris. Üks selline intsident oli, kui printer ei töötanud, kuna Stallman ei saanud vea parandamiseks häkkida lähtekoodi, sest seda oli tagasi hoitudvarjatud.<!--withheld--> Ta tutvustas<!--introduced--> "vaba tarkvara" ja "[[copyleft]]" definitsiooni, mis oli üles ehitatud<!--designed--> kõigile tarkvara vabaduse tagamiseks.<ref>http://cisn.metu.edu.tr/2002-6/free.php</ref> Mõned reageerisid väga pahaselt reageerisid Stallmani seisukoha vastu, pidades seda idealistlikuks nonsenssiks ning teda kõvasti pilati ja kritiseeriti kõvasti.
 
* Tänapäev &mdash; Vaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus,. misNõnda valmistabvalmib tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riigid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ning vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millel see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mitte-tarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks mikrokiipe[[mikrokiip]]e, hakatakse juba arendama [[Copyleft]] litsentside all (vt. [[OpenCores]] projekt, näituseks). ''[[Creative Commons]]'' ja ''[[Avatud sisu]]'' (''Open Content'') liikumised on samuti suuresti mõjutatud Vabast tarkvarast.
 
== Vaba tarkvara litsentsid ==
Tarkvara, mis ei ole vaba tarkvara, on tuntud kui [[omanduslik tarkvara]] (''proprietary software''). See võib tulla kas mõnedega või üldse ilma ülaltoodud vabadustest ning peaaegu alati tuleb see lõppkasutaja litsentsilepinguga (End User License Agreement, EULA), mis näib tahtvat kasutada lepinguseadlust ja/või võlaõigusseadust eesmärgiga piirata kasutajate õigust tarkvara teatud viisidel kasutada.<!--käitada?-->
 
FSF-i vaba tarkvara definitsioon jätab tähelepanuta hinna. Laserplaadid, mis sisaldavad vaba tarkvara, nagu näiteks [[Linuxi_distributsioon|GNU/Linuxi distributsioone]], on tavaliselt müüdavad. Kuna sellegipoolest on plaadiostjal vaba tarkvara vabadused, on see vaba tarkvara. ''Tasuta õlle'' tarkvara ([[vabavara]]), mis sisaldab piiranguid, mis on vastuolus FSF-i definitsionigadefinitsiooniga, peetakse omanduslikuks. Näiteks on lähtekood kättesaamatu, edasilevitajatel (-tarnijatel) võib olla keelatud nõuda tasu, jne.
 
Mõned inimesed kasutavad sõna "libre", et välistada sõna "vaba" kahemõttelisust (ingl.inglise "free" on nii "vaba" kui "tasuta"). Siiski on need terminid enamasti kasutusel rohkem vaba tarkvara liikumises ning nad levivad aeglaselt edasi.
 
Vaba tarkvara variatsioonid FSF-i definitsiooni järgi:
* [[Copyleft]] litsentsid, neist kõige prominentsem [[GNU_GPL|GNU Üldine Avalik Litsents]]. Autor säilitab koopiaõiguse ning lubab teatud tingimustel edasilevitamist ja muutmist, tagamaks, et kõik muudetud versioonid jäävad vabaks.
* [[Avalik_omand|Avaliku omandi]] tarkvara (ingl.inglise ''Public Domain software'') &mdash; autor on koopiaõiguse loovutanud. Kuna avaliku omandi tarkvaral puudub autorikaitse, võib seda vabalt ühendada mistahes töö sisse, olgu see omanduslik või vaba.
* BSD-stiili litsentsid, niimoodi nimetatud, kuna neid rakendatakse suurele hulgale [[BSD]] opsüsteemidega levitatavale tarkvarale. Autor säilitab koopiaõiguse ainuüksi garantiist lahtiütlemise ja muudetud tööde temale korraliku omistamise<!--requires [...] proper attribution--> kohustamise eesmärgil, kuid lubab edasilevitamist ja muutmist ''mistahes'' töödes, isegi omanduslikes.
 
Copyleftiga litsenseeritud tarkvara autoriõiguse omanik võib valmistada ja müüa versioone mistahes litsentsiga lisaks esialgse versiooni vaba tarkvarana levitamisele. Paljud vabatarkvara<!--siin on sõna meelega koos--> ettevõtted niimoodi teevadki; see ''ei piira'' copyleft versiooniga kasutajatele antud õigusi.
 
Kõik vaba tarkvara litsentsid peavad kasutajatele tagama kõik ülalpool toodud vabadused. Välja arvatud siis, kui applikatsioonideaplikatsioonide litsentsid on ühilduvad, on programmide kombineerimine lähtekoodi kokku segades või otseselt binaaride ühendamise teel ometigi problemaatiline, litsentside tehniliste peensuste pärast. Kaudselt kokkuühendatud programmid võivad seesugust probleemi vältida.
 
== Vaba tarkvara näited ==
Vaba Tarkvara Kataloog ("Free Software Directory") on vabatarkvara projekt, mis haldab suurt andmebaasi vaba tarkvara pakettidest.
 
Päris palju vaba tarkvara toetab mittevabu Microsoft [[Windows]]i või mittevabu Unix platvorme ning mittevaba tarkvara saab toetada vabu platvorme, ehkki vabatarkvara-puristid (ingliskeelsest sõnast ''pure'' &mdash; puhas) eelistavad üleni vaba tarkvara vabal platvormil, nagu [[GNU/Linux]].
 
Vaba tarkvara paketid moodustavad tarkvara ökosüsteemi, kus tarkvara võimaldab varustada teenuseid, saavutades vastastikuse kasu: näiteks Apache veebiserver haldamas HTTP protokolli, kasutades moodulit mod_python, et võimaldada dünaamilist sisu.
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
<references/>
 
== Välislingid ==