Tähtvere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

[[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] kinkis kuninganna [[Kristiina]] mõisa 1637. aastal [[Åke Axelsson]]ile, kelle pere käes oli mõis kuni [[mõisate reduktsioon]]ini. Pärast [[Põhjasõda]] kinkis keisrinna [[Anna Ivanovna]] mõisa kammerhärra [[Jakob Balk]]ile ja 1744. aastal keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] [[kindral]] krahv [[Rumjantsev]]ile. Seejärel sai omanikuks riiginõunik ja senaator [[Otto Hermann von Vietinghoff]] (1722–1792), kes omakorda müüs mõisa õuemarssal krahv [[CarlKarl von Sievers (1710–1774)|Karl von Sievers]]ile. Tema pärandas mõisa 1774. aastal oma pojale, krahv [[Peter von Sievers]]ile, kelle vend, krahv [[Johann Karl von Sievers]], rentis mõisa kolleegiumiassessor [[Carl Gustav von Krüdener]]ile.

1785. aastal kirjutati mõis kindral [[Alexander Guillemot de Villebois]]i (1716–1781) lesk Anna Helena Guillemot de Villebois' (sünd. [[Budberg]]; 1738–1799) nimele, kes pantis 1794. aastal mõisa maanõunik [[Claus Gustav von Baranoff]]ile. Maakohtu assessor [[Stephan Guillemot de Villebois]] (1757–1835) poeg, kohtunik [[Alexander Woldemar Johann Guillemot de Villebois]] (1791–1834) müüs [[1819]]. aastal mõisa 145 000 hõberubla eest rittmeister [[Adolf Heinrich von Wulff]]ile (1765–1843).