Jeesuse ristilöömine: erinevus redaktsioonide vahel

-twelve apostels
(-twelve apostels)
'''Jeesus Kristuse ristilöömine''' ja surm oli sündmus 1. sajandil pKr. [[Jeesus]], keda [[Kristlased|kristlased]] peavad [[Jumala poeg|Jumala pojaks]] ja [[messias|messiaks]], [[Jeesuse kinnivõtmine|võeti kinni]], [[Jeesuse kohtumõistmine Sanhedrinis|viidi kohtu ette]] ning [[Pontius Pilatus]] mõistis talle karistuseks [[Kristuse piitsutamine|piitsutamise]] ja lõpuks [[ristilöömine|ristilöömise]]. Jeesuse kannatused ja ristisurm on kristliku teoloogia tähtsad aspektid, millega seostuvad päästmisõpetus ehk [[soterioloogia]] ja [[Lunastus kristluses|lunastus]].
 
Jeesuse ristilöömist kirjeldavad kõik neli [[kanoonilised evangeeliumid|kanoonilist evangeeliumi]], samuti teised tollased allikad, ning üldiselt peetakse seda ajalooliseks sündmuseks.<ref name=CambridgeJesus >[[Christopher M. Tuckett]] raamatus "The Cambridge companion to Jesus", toim. Markus N. A. Bockmuehl, Cambridge Univ Press 2001, ISBN 9780521796781, lk 123-124</ref><ref name = "ActJ">{{cite book |last=Funk |first=Robert W. |coauthors=[[Jesus Seminar]] |authorlink=Robert W. Funk| title=The acts of Jesus: the search for the authentic deeds of Jesus |year=1998 |publisher=Harper |location=San Francisco}}</ref> Kristlased usuvad, et [[Kristuse kannatuslugu]] ennustas heebrea pühakiri, näiteks [[22. psalm]] ja [[Jesaja]] laulud [[kannatav sulane|kannatavast sulasest]].<ref>{{cite book |chapter=The Passion |last=Cross |first1=Frank L. |last2=Livingstone |first2=Elizabeth A. |title=The Oxford dictionary of the Christian church |location=New York |publisher=Oxford University Press |year=2005}}</ref> Uue Testamendi järgi võeti Jeesus kinni [[Ketsemane aed|Ketsemane aias]] pärast [[Viimne õhtusöömaaeg|viimset õhtusöömaaega]] koos [[kaksteist apostlit|kaheteistkümne apostliga]] [[twelve Apostles]] ning viidi [[Jeesuse kohtumõistmine Sanhedrinis|Sanhedrini kohtu]], [[Pontius Pilatus]]e ja [[Herodes Antipas]]e ette, enne kui ta anti sõduritele üle ristilöömiseks. Pärast [[Kristuse piitsutamine|piitsutamist]] mõnitasid Rooma sõdurid Jeesust kui "[[Jeesus, juutide kuningas|juutide kuningat]]": ta rõivastati purpurrüüsse, krooniti [[okaskroon]]iga, teda peksti ja tema peale sülitati. Seejärel pidi Jeesus minema ristilöömispaika [[Kolgata]]sse.
 
Kolgatas joodeti Jeesust [[äädikas|äädikaga]] segatud veiniga. [[Matteuse evangeelium|Matteuse]] ja [[Markuse evangeelium]]ite andmeil keeldus ta sellest. Siis löödi ta risti ja pandi rippuma kahe süüdimõistetud röövli vahele. Markuse evangeeliumi järgi kannatas ta ristilööduna kuus tundi alates kolmandast tunnist, mis oli umbes 9 ajal hommikul,<ref>Markuse 15:25</ref> kuni surmani üheksandal tunnil, mis oli umbes 3 ajal pärastlõunal.<ref>Markuse 15:34-37</ref> Sõdurid kinnitasid tema pea kohale kolmekeelse sildi "[[INRI|Jeesus Naatsaretist, juutide kuningas]]", jagasid omavahel ta rõivad ning viskasid liisku tema mantli peale. Rooma sõdurid ei murdnud Jeesuse jalgu, nagu nad tegid kahe teise ristilööduga (jalgade murdmine kiirendas surma), kuna Jeesus oli juba surnud. Iga evangeelium annab Jeesuse viimastest sõnadest oma kirjelduse, kokku seitse varianti.<ref name = "JInt">[[Bart D. Ehrman|Ehrman, Bart D.]]. [[Jesus, Interrupted]], HarperCollins, 2009. ISBN 0-06-117393-2</ref> [[Sünoptilisted evangeeliumid|Sünoptilistes evangeeliumites]] kirjeldatakse ristilöömise ajal toimunud üleloomulikke sündmusi, mille hulgas on [[Päikesevarjutus ristilöömise ajal|pimedus]], maavärin ning (Matteuse järgi) pühakute elluärkamine. Pärast Jeesuse surma võttis [[Arimaatia Joosep]] [[Nikodemus]]e abiga ta keha ristilt ning mattis kaljusse raiutud [[hauakamber|hauakambrisse]]. Kristliku traditsiooni kohaselt tõusis Jeesus kolm päeva hiljem [[Jeesuse ülestõusmine|surnust üles]].
Anonüümne kasutaja