Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 73 baiti, 7 aasta eest
kohati ei saa hästi aru
| asendikaardi_pilt = [[Image:Locator map of Galicia.png|200px|Galicia autonoomse piirkonna asendikaart]]
}}
'''Galicia autonoomne piirkond''' on [[autonoomne piirkond]] [[Hispaania]] loodeosas. Galicia jaguneb neljaks provintsiks: [[A Coruña provints|A Coruña]], [[Lugo provints|Lugo]], [[Ourense provints|Ourense]] ning [[Pontevedra provints]]. Lõuna pooltLõunas piirneb Galicia [[Portugal|Portugaliga]], ida pooltidas Hispaania autonoomsete piirkondade [[Castilla-León|Castilla-Leóni]] ningja [[Astuuria|Astuuriaga]], lääne pooltläänes [[Atlandi ookean|Atlandi ookeaniga]]iga ning põhja pooltpõhjas [[Biskaia laht|Biskaia lahega]].
 
2011. aasta seisuga elabelas Galicias umbes 2,79 miljonit inimest. Piirkonna pealinn on [[Santiago de Compostela]], mis asub [[A Coruña provints|A Coruña provintsis]]. Kõige suurema elanike arvuga linn on [[A Coruña]], kus elab umbes 220 581 inimest, teisel kohal on [[Vigo]] 206 411 elanikuga <ref>http://www.ine.es/jaxi/menu.do?type=pcaxis&path=%2Ft20/e260&file=inebase&L=1</ref>.
 
Galicia kaheksametlikud ametlikuks keelekskeeled on [[galeegi keel]] (''gallego''), mis pärineb koos [[portugali keel|portugali keelega]] [[galeegi-portugali keel|galeegi-portugali keelest]], ja [[hispaania keel|hispaania]] eehk kastiilia keel (''castellano'').
 
== GeograafiaLoodus ==
 
Galicia pindala on 29 574 km<sup>2</sup>.<ref name=DossierGalicia>[http://www.vieiros.com/enlaces/novas/doc/0219125001196101193-dossier-editado-pola-consellaria-de-cultura-pdf-840-kb.pdf Galicia 08], Junta de Galicia, Consejería de Cultura y Deporte.</ref>
 
Galicia sisemaa on mägine. ning koosnebSelle suhteliselt madalatestmadalad ja tasastesttasased mäeahelikest, mismäeahelikud on valdavalt madalamad kui 1000 m. Ida pool võib nende kõrgus ulatuda aga 2000 meetrini. Mägise maastiku tõttu on Galicia maapiirkonnad sisemaal üksteisest isoleeritud ning ühendus teiste aladega nõrkhalb. Peamine mäeahelik piirneb [[Castilla-León|Castilla-Leóniga]] ning kannab nime Macizo Galaico (sinnasellesse ahelikku kuuluvad näiteks Serra do Eixe, Serra da Lastra, Serra do Courel). Suuremad ahelikud on veel O Xistral Lugo provintsis, Serra dos Ancares, mis piirneb Astuuriaga ning O Eixe ahelik Ourense ja Zamora provintsideprovintsi piiril. Galicia kõrgeim tipp on 2127 m [[Trevinca]] mägi ehk Pena Trevinca, mis asub Serra do Eixe ahelikus. <ref>{{cite book|last=Santa Maria|first=Inés Santa Maria|title=Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo|year=2009|publisher=Do Cumio|location=Vilaboa|isbn=978-84-8289-328-0|pages=62|edition=1. ed.}}</ref>
[[File:Pena Trevinca.jpg|thumb|[[Pena Trevinca mägi]]]]
[[File:Rio Eume .jpg|thumb| Eume jõgi]]
 
Lisaks leidub Galicia piirkonnas mitmeidon palju jõgesid, mille tõttu kutsutakse Galiciat tuhande jõe maaks ("o país dos mil ríos"). Kaks kõige tähtsamat nendest on jõed [[Sil]] ja [[Miño]]. [[Miño]] jõgi on 307 km pikkune ning. Sil on selle lisajõgi. Enamik jõgesid sisemaal kuuluvadkuulub [[Miño]] ja [[Sil|Siliga]] samasse jõesüsteemi, ülejäänud jõed, mis on enamasti lühikese pikkusegalühikesed, suubuvad otse [[Atlandi ookeanisseookean]]i või [[Kantaabria meri|Kantaabria merre]]. Vaid [[Navia]], [[Ulla]], [[Tambre]] ja [[Limia]] jõedjõgi on pikemad kui 100 km.
 
Galicia kitsad, kuid sügavad jõed on sobilikud [[hüdroenergia]] saamiseks. Laevatatavad (kui väikesed paadid välja arvata) on vaid [[Miño]] jõe alamjooks ja tammide ehituse tagajärjel tekkinud veereservuaarid.
 
[[File:Ribeira Sacra. Río Sil. Lugo. Galiza.jpg|thumb| [[Sil|Sili jõgi]] Lugo provintsis]]
 
Galicia rannikujoont iseloomustavad kitsad merelahed, endised [[estuaar|estuaarid]], mis jäid pärast jää sulamist Jääaja järgseljääajajärgsel perioodil vee alla. Galicias kutsutatakse neid ''ría''<nowiki>'</nowiki>deks ning need jagunevad kaheks piirkonnaks: [[Rías Altas]] ja [[Rías Baixas]]. Rías Altase piirkonda jäävad Ribadeo, Foz, Viveiro, Barqueiro, Ortigueira, Cedeira, Ferrol, Betanzos, [[A Coruña]], Corme e Laxe ja Camariñas. [[Rías Baixas]] hõlmab Corcubióni, Murost, Noiat, Arousat, [[Pontevedra|Pontevedrat]] ja [[Vigo|Vigot]]. Atlandi ookeani erodeeriva toime tõttu palistavad Galicia rannikut mitmed [[neem|neemed]], näiteks Ortegali neem, Finisterre neem ja Touriñáni neem.
 
''Ría''<nowiki>'</nowiki>des Galicia rannikul asub mitmeidon [[arhipelaag|arhipelaage]], kuhu on rajatud süvaveesadamaid ning mis pakuvad elupaika merelindudele. 2007. aasta uuringuuringu pakubjärgi Galicia saarteon arvuksGalicias 316 saart<ref>[http://www.farodevigo.es/secciones/noticia.jsp?pRef=3207_4_186724__Galicia-Xunta-elabora-inventario-islas-para-posible-compra ''La Xunta elabora un inventario de islas para su posible compra'']. FaroDeVigo.es. Retrieved 2009-01-22.</ref>. Olulisteks saarteks on Cíesi saared, Onsi saared ning Sálvora saar. Koos Cortegada saarega moodustavad need saared [[Galicia Atlandi Ookeani Saarte Rahvuspargi]] (''Parque Nacional de las Islas Atlánticas de Galicia''). Kõige suurema elanikkonnaga saar on Arousa saar, kus elab ligikaudu 5000 elanikku.
 
===FlooraTaimestik===
 
Galicias leidub üle 2800 taimeliigi, neist [[endeem|endeemilised]]31 on 31 [[takson|taksonitendeem]]sed. Ülejäänud Hispaaniaga võrreldes on Galicia üks metsarikkamaid piirkondi, kuid valdav osa metsaistandusi (enamasti eukalüpti- või männiistandused) ei ole ametlikult reguleeritud. <ref>Paula Pérez, [http://www.farodevigo.es/secciones/noticia.jsp?pRef=3268_4_201060__Galicia-desorden-bosques ''El desorden de los bosques''], FaroDeVigo.es. Retrieved 2010-02-17.</ref> Puidu- ja [[tselluloos|tselluloositööstus]] täidab Galicia majanduses olulist rolli. Lisaks metsaistandustele kasutatakse suuri maa-alasid Galicias loomakasvatuseks. Tammemetsadest (''fragas'') on säilinud vähesed, põhiliselt Lugo provintsi ja A Coruña provintsi põhjapoolsetes osades.
 
===FaunaLoomastik===
 
Galicias on kindlaks tehtud 262 liiki selgroogseid, sh 12 mageveekalaliiki, 15 kahepaiksete liiki, 24 roomajaliiki, 152 linnuliiki ja 59 imetajaliiki. <ref>Enciclopedia Galega Universal ([http://egu.es/ online version])</ref>
 
Galicia kõige tüüpilistemaks loomadeks peetakse aga koduloomi. KohalikeksKohalikud loomadeksloomad on näiteks [[galicia poni]] (''Cabalo Galego'' või ''Poldro Galaico''), lehmatõug [[galicia blond]] (''Rubia Galega'') ning kodulind ''galiña de Mos'', mis kuulub ohustatud liikide hulka <ref>[http://www.europapress.es/galicia/agro-00246/noticia-rural-galina-mos-aumenta-censo-100-5500-ejemplares-siete-anos-sigue-peligro-extincion-20080621123002.html La 'galiña de Mos' aumenta su censo de 100 a 5.500 ejemplares en siete años, aunque sigue en peligro de extinción], www.europapress.es, 2008-06-21.</ref>.
 
Galicia metsad ja mäed on koduks küülikutele, jänestele, metssigadele ja metskitsedele.
Mitmed rändlinnud peatuvad oma teekonnal Galicias ning nende jaoks on loodud ka mõned keskkonnakaitsealad, näiteks Ría de Ribadeo.
 
=== Keskkonnaprobleemid ===
 
=== Keskkonnaprobleemid ===
Galicia rohelised mäed ja ''ria'''d erinevad sellest, mida tavaliselt peetakse Hispaania maastikuks. Seal on säilinud ürgne ja reostamata loodus. Sellele vaatamata ei ole Galicia jäänud puutumata 21. sajandi keskkonnaprobleemidest. PeamisteksPeamised probleemideksprobleemid Galicias on metsaraie ja -põlengud, eriti suveperioodil. Võõrliikidest[[Võõrliik]]idest ohustab Galicia floorat enim [[eukalüpt]] (peamiselt ''Eucalyptus globulus''), mis toodi sinna Austraaliast [[Francisco Franco|Franco]] ajal 20. sajandi keskpaigas (Hispaania paberitööstuse ''Empresa Nacional de Celulosas de España'' eestvedamisel). Need probleemid on kaasa aidanud mulla viljakuse langemisele rannikualadel. Viimastel aastatel on probleeme tekitanud ka intensiivne hüdroelektijaamade arendamine.
 
Galicia rohelised mäed ja ''ria'''d erinevad sellest, mida tavaliselt peetakse Hispaania maastikuks. Seal on säilinud ürgne ja reostamata loodus. Sellele vaatamata ei ole Galicia jäänud puutumata 21. sajandi keskkonnaprobleemidest. Peamisteks probleemideks Galicias on metsaraie ja -põlengud, eriti suveperioodil. Võõrliikidest ohustab Galicia floorat enim [[eukalüpt]] (peamiselt ''Eucalyptus globulus''), mis toodi sinna Austraaliast [[Francisco Franco|Franco]] ajal 20. sajandi keskpaigas (Hispaania paberitööstuse ''Empresa Nacional de Celulosas de España'' eestvedamisel). Need probleemid on kaasa aidanud mulla viljakuse langemisele rannikualadel. Viimastel aastatel on probleeme tekitanud ka intensiivne hüdroelektijaamade arendamine.
 
Galicia fauna on kannatanud eelkõige [[hunt|euraasia huntide]] (''Canis lupus lupus'') ning kohalike hirvede arvukuse kahanemise läbi. Esimest on põhjustanud huntide elupaikade hävitamine ning põllu- ja karjapidajate tegevus, hirvede arvukus on langenud peamiselt jahipidamise tõttu.
Viimase paarikümne aasta jooksul on suureks probleemiks saanud naftalekked, näiteks Mar Egeo katastroof [[A Coruña|A Coruñas]] 1992. aastal ja naftatankeri [[Prestige'i katastroof|Prestige'i]] uppumine 2002. aastal.
 
===Kliima===
 
[[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi jaguneb Galicia kahe kliimatüübi vahel: piirkonna kaguosas (Ourense provintsprovintsis) valitseb vahemereline kliima (Csb), mida iseloomustab soe suvi, mahedad temperatuurid ja sademed aasta läbi, Galicia lääne- ja põhjaosas (Lugo, A Coruña ja Pontevedra provintsid) valitseb aga [[mereline kliima]] (Csf), mida iseloomustab ühtlasem sademete jaotus ja jahedad suved. <ref>{{cite book|last=Santa Maria|first=Inés|title=Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo|year=2009|publisher=Do Cumio|location=Vilaboa|isbn=978-84-8289-328-0|pages=55–66|edition=1|coauthors=Noé Massó}}</ref>. Mägistel aladel sisemaal esineb talveperioodil palju sademeid (ka lund).
 
 
99 361

muudatust