Sinihape: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
lisalause ja viide + sün
1. rida:
{{allikad}}
[[Pilt:Hydrogen-cyanide-3D-vdW.png|pisi|Sinihappe molekuli mudel]]
'''Sinihape''' ehk '''vesiniktsüaniidhape''' ([[keemiline valem]] '''HCN''') on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Mürgine toime on tingitud [[hapnik]]u kasutamist reguleerivate [[rakk]]ude rauda sisaldavate [[ensüüm]]ide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, [[süda]]metegevuse häired, [[kesknärvisüsteem]]i halvatus ja [[surm]]. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg{{lisa viide}}.
 
'''Sinihape''' ehk '''vesiniktsüaniidhape''' ehk '''tsüaanvesinikhape''' ([[keemiline valem]] '''HCN''') on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Mürgine toime on tingitud [[hapnik]]u kasutamist reguleerivate [[rakk]]ude rauda sisaldavate [[ensüüm]]ide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, [[süda]]metegevuse häired, [[kesknärvisüsteem]]i halvatus ja [[surm]]. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg{{lisa viide}}.
Sinihapet on kasutatud nii [[keemiarelv]]ades kui hukkamistel.
 
Sinihapet on kasutatud nii [[keemiarelv]]ades kui hukkamistel; samuti mõningate [[kõrgmolekulaarne ühend|kõrgmolekulaarsete ühendite]] sünteesimiseks, [[taimekahjur]]ite tõrjeks jne.
 
[[Luuviljad]]e ([[ploom]]id, [[kirss|kirsid]], [[virsik]]ud, [[aprikoos]]id) seemned sisaldavad [[amügdaliin]]i, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, [[glükoos]]i ja [[bensaldehüüd]]i. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada{{lisa viide}}.
 
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 10. köide, 1998.</ref>}}
 
==Välislingid==