Prantsuse muusika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kat parandus |
Resümee puudub |
||
6. rida:
:Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist [[truväär]]ide muusikakultuur.
Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastus[[lüürika]]t. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga [[ballaad]]e. Trubaduuri ja truvääri [[muusika]] lähtus [[laul]]u aluseks oleva [[luuleteoas|luule]] [[värss|värsi]] mõõtukust ning seetõttu jäigi mitmeteks sajanditeks laulu rütmi määrajaks. Prantsusmaa oli [[Euroopa muusika|Euroopa]] [[varajane muusika|varase]] [[mitmehäälne muusika|mitmehäälse muusika]] [[muusikavorm|vormide]] väljakujundaja – esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid [[Pariis]]is [[Notre-Dame'i koolkond|Notre-Dame'i koolkonna]] [[helilooja]]d. Keskajal olid [[Euroopa]]s, sealhulgas ka Prantsusmaal kõige levinumad [[pill|muusikainstrumendid]] [[fiidel]], [[šalmei]] ning [[sister]]. Fiidel oli tänapäevase [[viiul]]i 2-6 keelega eelkäija. Rohuhuulikuga [[puhkpill]]ist šalmeist arenesid hiljem välja [[oboe]] ja [[klarnet]], sister oli kitarrilaadne [[keelpill]]. Tuntud olid keskajal ka Araabiast Hispaania kaudu Euroopasse jõudnud [[harf]] ning [[orel]], mille erikujud ([[lüüra]], [[vesiorel]])olid tuttavd juba roomlastele ja egiptlastele. Prantsusmaaga seonduvad kaks [[žanr]]imõistet - nendeks on [[šansoon]] ja [[ballett]]. Trubaduuride esitatud šansoon oli [[ühehäälne muusika|ühehäälne]], [[renessansiajastu]]l (15.-16. saj.) muutus see juba mitmehäälseks. 19.sajandil kujunes šansoon valdavalt kergesisuliseks [[soololaul]]uks. Meie sajandi tuntumad šansoonilauljad on [[Yves Montand]], [[Charles Aznavour]], [[
[[Kategooria:Prantsuse muusika]]
|