Erinevus lehekülje "Õhtumaa allakäik" redaktsioonide vahel

"'''Õhtumaa allakäik'''" (originaalpealkirjaga "Der Untergang des Abendlandes") on [[Oswald Spengler]]i peateos, mille I köide ilmus 1918. ja II köide 1922. aastal.

 

Spengler käsitleb raamatus maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). [[Talupoeg]] on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on [[linn]]ade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri [[Pahaloomuline kasvaja|kasvajaks]]). Kultuur on Oswald Spengleri jaoks elusorganism. Ta suhtub [[Õhtumaad|Õhtumaa]] kultuuri tulevikku fatalistlikult, rõhutades, et see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – [[tsivilisatsioon]]i – umbes aastaks [[1900]]. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler [[18. sajand]]it.