Erinevus lehekülje "Õhtumaa allakäik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
"'''Õhtumaa allakäik'''" (originaalpealkirjaga "Der Untergang des Abendlandes") on [[Oswald Spengler]]i peateos, mille I köide ilmus 1918. ja II köide 1922. aastal.
 
Aastal 2012 avaldati raamat ka [[Mati Sirkel]]i ja [[Katre Ligi]] tõlkes eesti keeles.
 
Spengler käsitleb raamatus maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). [[Talupoeg]] on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on [[linn]]ade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri [[Pahaloomuline kasvaja|kasvajaks]]). Kultuur on Oswald Spengleri jaoks elusorganism. Ta suhtub [[Õhtumaad|Õhtumaa]] kultuuri tulevikku fatalistlikult, rõhutades, et see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – [[tsivilisatsioon]]i – umbes aastaks [[1900]]. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler [[18. sajand]]it.