Ava (fotograafia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
6Anesthesia (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida:
Objektiivi avaarv määrab, kui palju valgust pääseb filmile või sensorile. Erinevad säriaja ja avaarvu kombinatsioonid võimaldavad kontrollida valguse kogust, mis jõuab filmile või sensorile. Tüüpiliselt kiirem säriaeg nõuab suuremat avaarvu, et saavutada piisavalt valgust säritamiseks ning aeglasem säriaeg nõuab väiksemat ava, et vältida üle säritamist.
 
Avause suurus on üks tegur, mis mõjutab teravussügavust. Väiksem ava, annab suurema teravussügavuse. Kui ava on liiga suur, siis fotol esinevad moonutused. Keerulisemad optilised süsteemid suudavad leevendada moonustuste esinemist ning seega on võimalik pildistada suurema avaga ja ka suurema valguse kogumise võimega.
 
== Avaastmed ==
[[Pilt:Ouvertures standard.svg|frame|center|Diagramm illustreerib ava vähenemist (f-numbri kasvu)]]
 
[[Ava]]arvu kirjeldamisel asendatakse tavaliselt murru lugeja tähega f, mis tähistab fookuskaugust, kuna fookuskaugus on võrdne avause läbimõõduga. Maksimaalne ja minimaalne Ff-arv oleneb objektiivist. Madalam f-number tähistab suuremat ava ning võimaldab rohkemal valgusel läbida objektiivi ning jõuda filmile või sensorile. Fotograafia mõiste „üks f-stop" muudubmuudab valguse intensiivsust kahekordselt.
 
Avaarvu muutmine ühe stopi võrra muudab objektiivi läbiva valguse hulga kaks korda. Muutes avaarvu 1/4’lt 1/5,6 peale, muutub objektiivi läbiva valguse hulk kaks korda väiksemaks. Avaarvu muutmine 1/11 pealt ¼ peale, suureneb valguse hulk kokku kaheksa korda.
 
== Teravussügavus ==
[[Teravussügavus]] on fotograafias mõiste, mis selgitab, milline osa fotost on terav ning milline osa udune. Ava korrigeerimine muudab ka teravussügavust. Täiesti terav on fotol vaid üks kindel punkt. Kõik sellest punktist eespool ja tagapool on fookusest väljas, kuid mingil määral terava punkti lähedal tundub inimsilmale terav. See terav pindala ongi teravussügavus. Üldreeglina väiksem ava ehk suurem Ff- arv, annab suurema vahemaa, mis jääb teravaks.
 
<gallery>
22. rida:
</gallery>
 
== GruppGroup f64 ==
[[Group f/64]] loodi Ameerika [[fotograaf]]ide [[Willard Van Dyke]]'i ja [[Ansel Adams]]i poolt, kes jagasid ühist fotostiili, mida iseloomustab terav, keskendunud ja hoolikalt raamitud pilt. Osaliselt oli see tingitud nende vastuseisust [[piktorialism]]i fotostiili vastu, mis oli suuresti valitsenud 1900. aasta alguses. Lisaks oli gruppigrupi eesmärk edendada uut modernistliku esteetilist stiili, mille aluseks olid just piltide avatud füüsilised vormid.
 
Termin f/64 viitab kõige väiksemale avale, mida võimaldavad suureformaadilised kaamerad ning see tagab maksimaalse teravussügavuse, mistõttu foto on ühtlaselt terav.
 
[[Pilt:Ansel Adams-Half Dome, Apple Orchard, Yosemite.jpg|thumb|Ansel Adams]]
15. novembril 1932 avaldas gruppGroup f/64 oma töödega esimese grupinäituse [[San Francisco]] [[M. H. de Young Memorial Muuseum]]is.
Selle gruppigrupi liikmed ja näitusel osalejad:
 
*[[Ansel Adams]]
40. rida:
 
== Maksimaalne ja minimaalne ava ==
Igal objektiivil on vastav maksimaalne ja minimaalne avaarv. See võib olla näiteks f/22 – f/1.4. Maksimaalne avaarv on ka nimetatud objektiivi kiirus kuna avaarv otseselt mõjutab otseselt säritamise aega. Objektiivid, millel on ava suurem kui f/2.8, on tuntud kui kiired objektiivid. Suurem ava nõuab suurema läbimõõduga optikat, mis on aga raskemad ja kallimad.
 
== Kasutatud allikad ==
*[http://www.uscoles.com/fstop.htm A Tedious Explanation of the f/stop]
*[http://www.prn.ee/margit/abi/ava.html Avaarv ja Säriaeg]
*[http://kcbx.net/~mhd/1intro/f64.htm Group f / 64]
*[http://www.metmuseum.org/toah/hd/f64/hd_f64.htm The Metropolitan Museum of Art]