Browni liikumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Browni osake sisse ja vormistust
1. rida:
'''Browni liikumine''' on [[nähtus]], mis kujutab endast [[vedelik]]us või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste ('''Browni osakeste''') korrapäratut liikumist.
'''Browni liikumine''' on [[nähtus]], mis kujutab endast [[vedelik]]us või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Browni liikumist on võimalik jälgida ka palja silmaga. Liikumine toimub kuna [[kaootilisus|kaootiliselt]] liikuvad [[vedelik]]u või [[gaas]]i [[molekul]]id põrkavad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle [[kiirus]]t ja suunda. Osake saab molekulidelt erinevas suunas erineva arvu lööke, seetõttu muutub temale üleantav [[impulss]] pidevalt. Mida väiksemad on osakese [[mass]] ja mõõtmed, seda märgatavam on liikumine. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult [[Molekulaarkineetiline teooria|molekulaarkineetilise teooria]] põhjal.
 
Browni liikumise avastas šoti botaanik [[Robert Brown]] ([[1773]]-[[1858]]) [[1827]]. aastal.
 
'''Browni liikumine''' on [[nähtus]]toimub, mis kujutab endast [[vedelik]]us või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Browni liikumist on võimalik jälgida ka palja silmaga. Liikumine toimub kuna [[kaootilisus|kaootiliselt]] liikuvad [[vedelik]]u või [[gaas]]i [[molekul]]id põrkavad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle [[kiirus]]t ja suunda. Osake saab molekulidelt erinevas suunas erineva arvu lööke, seetõttu muutub temale üleantav [[impulss]] pidevalt. Mida väiksemad on osakese [[mass]] ja mõõtmed, seda märgatavam on liikumine. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult [[Molekulaarkineetiline teooria|molekulaarkineetilise teooria]] põhjal.
 
Browni liikumist on võimalik jälgida ka palja silmaga.
 
[[Kategooria:Füüsika]]