Eesti keskaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
AivoK (arutelu | kaastöö)
27. rida:
Keskaegset linna valitses magistraat ehk [[raad]], mis koosnes [[raehärra]]dest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati [[bürgermeister |bürgermeistriteks]], viimane mõiste hakkas hiljem tähistama [[linnapea]]d. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 1–2. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis raad ise. Need pärinesid enamasti suurkaupmeeste seast.
 
Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste [[gild]]idel ja käsitööliste [[tsunft]]idel. Gildidest olulisim oli [[Suurgild]], mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka [[Mustpeade Gild]] ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Lisaks sellele võis olla ka regionaalse või etnilise eripäraga gilde, nagu [[Kanuti Gild]] Tallinnas, mis algselt koodnaskoondas skandinaavia ja eesti päritolu kaupmehi. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse vastavalt tegevusalale. Linna juhtimises neil niivõrd suuri rolli polnud kui kaupmeestel.
 
Linnade puhul oli väga oluline roll kodanikuseisusel. Tavaliselt ei piisanud täieõiguslikuks kodanikuks saamiseks sellest, et tegemist oli vaba inimesega, vaid ta pidi linnas omama ka kinnisvara. Siiski oli ka lihttöölistel, kellest enamik Eestis olid eestlased, võimalik anda kodanikuvanne ja saada osa mõningatest linna privileegidest, nagu kaitse endise isanda eest. Viimase kõige ilmsemaks näiteks on aastal [[1535]] toimunud Riisipere mõisniku [[Johann von Uexküll]]i hukkamine Tallinnas, kuna ta oli oma linna põgenenud talupoja linnas vangistanud ja surnuks peksnud.